Baltisaksa aadlisuguvõsa From Wikipedia, the free encyclopedia
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud vasalli Johann von Sternbergist (Joannes dictus de Ungaria), kes abiellus Liivi valitseja Kaupo tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal Mõõgavendade ordu meistriks Võnnus.
Saksa-Rooma keiser Ferdinand I andis 7. veebruaril 1534 Georg von Ungernile (Schloß Pürkel) Püha Rooma riigi päritava vabahärratiitli.
Rootsi kuninganna Kristiina[1] kinnitas 27. oktoobril 1653 Läänemaa Noarootsi kihelkonna Pürksi mõisniku Wolmari (1606–1667), Läänemaa Ridala kihelkonna Ungru ja Võrumaa Kanepi kihelkonna Erastvere mõisniku Otto (1627–1666) ja Läänemaa Ridala kihelkonna Kiideva mõisniku Reinhold (1618–1684) von Ungern-Sternbergide vabahärratiitlit ning nad immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
Ungern-Sternbergid olid kantud Eestimaa rüütelkonna (1746), Liivimaa rüütelkonna (1747), Kuramaa rüütelkonna (1841 ja 1882) ja Saaremaa Rüütelkonna (1851) matriklisse.
Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865 Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel.
1874. aastal anti Suuremõisa mõisnikule ja Johanniitide ordu rüütlile Ewald von Ungern-Sternbergile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, Elistvere ja Alatskivi mõisnikule ning maanõunikule krahv Reinhold Andreas von Stackelbergile (1797–1869) kuulunud krahvitiitel.
Ungernite üheks vanemaks valduseks Vana-Liivimaal oli Zemgales Ogre jõe lähedal Madliena kihelkonna (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu Aderkase aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud Aderkaši mõis (saksa Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.[3]
Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Varangu (Wrangelshof).
Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt Liivimaa alal.
Vabahärra Reinhold von Ungern-Sternberg (1618–1684), Läänemaa Martna kihelkonna Väike-Lähtru, Ridala kihelkonna Kiideva ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, Eestimaa rüütelkonna peamees[67] (1667–1671). Liivimaa Aderkaši (saksa keeles Fistehlen) suguvõsaliin[68] Aadeldatud Rootsi kuninganna Kristiina[1] poolt 1653 vabahärra tiitliga ning immatrikuleeriti 1660 vabahärrasuguvõsana nr 54 Rootsi rüütelkonda.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.