From Wikipedia, the free encyclopedia
Väiketüll (Charadrius dubius) on väike kurvitsaline, kaaludes vaid 40 grammi [1]. Täiskasvanud isendite pealagi on hallikaspruun, silma ümbritseb must triip, nokk on must, tiivad ja selg hallikaspruunid ning kõht valge. Linnu jalad on tuhmpruunid. Üheks määramistunnuseks, mis eristab teda liivatüllist, on kollane rõngas ümber silma.
Väiketüll | |
---|---|
![]() | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
Perekond |
Tüll Charadrius |
Liik |
Väiketüll |
Binaarne nimetus | |
Charadrius dubius (Scopoli, 1786) |
Väiketüllil eristatakse 3 alamliiki:
Väiketülli areaal on lai, ulatudes läänest Euroopast idas Indohiinani, põhjast Skandinaavia poolsaarelt lõunas Põhja-Aafrikani.[1]
Euroopas pesitseb neid 63 350 – 94 820 paari, neist Eestis umbes 2000 paari [1].
Väiketüllid eelistavad, nagu liivatüllidki, klibust mererannikut või mageveeäärseid randu. Väiketüll elutseb tihti ka vanades paemurdudes, kruusaaukudes ja liivastel väljadel, kus ta tänu oma keha väiksusele ja vöödilisusele ümbritseva keskkonnaga üsna hästi kokku sulab [2].
Väiketülli pesaks on lihtne lohk rannal, mis on harilikult kiviklibuga voodertatud. Pessa muneb ta juuli alguseks 4 väikest kollakashalli mustpruunide täppide ja kriipsukestega muna. Kui esimene kurn peaks ära söödama võivad linnud muneda ka järelkurna. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Esimesed pojad lendavad pesast välja juba juuli teisel poolel [2].
Väiketüll sööb vaid selgrootuid (eriti armastab vastseid) [3].
Kuulub Eestis looduskaitse III kategooriasse, kuna liigi arvukus on pidevalt vähenenud.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2012 aasta linnuks liivatülli ja väiketülli.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.