Väliseestlaste eesti keel

Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930. aastaid lisandunud russisme.^[viide?]

Väliseestlaste keel on pagulusse viidud 1930. aastate eesti keel, kuid hiljem ilmnesid vaesumise ja assimileerumise ilmingud.

Väliseestlastele on omane kakskeelsus: peale eesti keele räägivad nad ka elukohamaa riigikeelt või peamist keelt^[1].

Eesti keelt kasutavad väliseestlased enamasti kodus, aga ka teiste eestlastega suhtlemisel, nt (välis)eestlaste seltsides^[1].

Üldise trendina on väliseestlaste eesti keel muutunud sõnavaralt ja stiililt piiratumaks, sage on rektsioonivigade tekkimine^[1].

Väliseestlaste eesti keelele panid aluse 1940. aastate alguses Eestist lahkunud inimesed^[1].