Võrgukaabel

Võrgukaabel erineb standardsest kaablist painduvuse poolest, enamasti tavaline kaabel koosneb puhtast vasest. Kuna kaabel on vasest, siis sumbumus (signaali kadu) on suurem. Samuti tehakse kaableid erinevate kattevärvidega, et neid oleks lihtsam eristada, näiteks kui on kommutaatori taga rohkem kui üks võrgukaabel.^[1]

Ühendusjuhtmed võivad olla pikkuselt lühikesed või pikad. Ühendusjuhe peab ulatuma ühest seadmest teiseni. Pikemate juhtmete korral enamasti muutub paksus suuremaks lisakaitse tõttu, sest signaalikadu ja elektromagneteline interferents suureneb juhtme pikenemisel.

Võrgukaablite alla käivad mikrofonijuhtmed, kõrvaklappide pikendusjuhtmed, XLR-konnektor, pulkpistik, RCA pistikühendus (samuti Etherneti moodulpistikühenduse juhtmed), ja paksud videokaablid, millega antakse edasi video või võimendatud signaal.^[2]^[3] Ühendusjuhtme tüübid on:

üksikjuhtme tüüpi, näiteks mõnda sorti klemmid ja pistikud või nõelpistikud;^[4]^[5]
koaksiaalkaabel, näiteks BNC-konnektor;
varjestatud ja varjestamata Cat 5, Cat 5e, Cat 6 või Cat 6A juhtmed, mis kasutavad 8P8C (RJ-45) moodulpistikühendust otsekaabli T568A või T568B kaabeldust;
valgusjuhe.

Võrgukaablitel on alati ühendused mõlemal pool.^[6]

Cat5 lubab ühenduskiirust kuni 100 Mbit/s ja Cat5e kuni 1 GBit/s.
Cat6-ga on võimalik gigabitist ühendust edastata 100-meetrise juhtmega, sest juhtmete ristlõige on suurem kui Cat5-kaablitel. Seega sobib see ka voolu edastamiseks PoE (inglise keeles Power over Ethernet) tehnoloogiaga, sest takistus on väiksem.
Cat7 on kallis ja selle kõik keerdpaarid on eraldi varjestatud ning see toetab kiirusi kuni 10 Gbit/s. Sellise kiirusega internetti tavakasutuses vaja pole.^[7]

Üldiselt

Vaata ka

Viited

Wikiwand - on