Völuspaa

"Völuspaa" ehk "Nägijatari kuulutus" (vanapõhja keeles Völuspá, ka Vǫluspá, Vǫlospá, Vǫluspǫ́) on Vanema Edda tuntuim laul, mis jutustab maailma loomisest, selle saabuvast lõpust ning järgnevast taassünnist.^[1] See on üks olulisemaid algallikaid Põhjala mütoloogia kohta.

Odin ja Nägijatar (Völva); Lorenz Frølich (1895)

"Völuspa" algus Arvid August Afzeliuse 1818. aasta teosest "Edda Sæmundar hins fróda". Tekst on vanapõhjakeelne.

Üldiselt usutakse, et "Völuspaa" loodi Islandil umbes 1000. aasta paiku pKr.^[2][3][4]

Laulu täisversioonid on talletatud Codex Regiuses (u 1270) ja Haukr Erlendssoni koostatud Hauksbóki manuskriptis (u 1334), Vanemas Eddas on seda kasutatud osaliselt.^[viide?] Christopher Abram on samas juhtinud tähelepanu, et laul ringles pikka aega suulise pärimusena, mistõttu on keeruline täpselt hinnata, kuivõrd sarnane on 13. sajandi üleskirjutus laulu algkujule.^[4]