Vahemeri

Vahemeri on meri kolme maailmajao, Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Vahemere kirdeosas asuvas Türgi lõunaosas, kasutatakse Vahemere kohta ka nimetust Valge meri. Vahemeri on kunagise Tethyse ookeani jäänuk ehk sulguv ookean. Gibraltari väina kaudu on ta praegusajal ühendatud Atlandi ookeaniga ning Dardanellide kaudu Marmara ja Musta merega.

• Pindala 2 509 000 km² (va Must meri)
• Maht 3 653 000 km³
• Suurim sügavus 5121 m
• Keskmine sügavus 1456 m

See artikkel on merest kolme maailmajao vahel; lahe kohta Vilsandi ääres vaata artiklit Vahemeri (Vilsandi).

---

Keskaegkonnas, peale Pangaea hiidmandri jagunemist Lauraasia ja Gondwana hiidmandriteks avanes nende vahel (uuesti) Tethyse ookean, mis esmalt oli maailmamerega ühenduses ida suunas, moodustades praeguse India ookeani eelkäija. Seoses Gondwana lagunemise ja Lääne-India ookeani tekke ja arenguga on viimase 150 miljoni aasta vältel Aafrika mandrilaam koos Araabia laamaga eemaldunud Antarktisest kirde suunas ja põhjustanud Tethyse ookeani sulgumise Ees-Aasia piirkonnas praegusest Vahemerest idas. On tõendeid, et Miotseeni ajastikul Messiinia soolsuskriisi vältel on Vahemeri olnud umbes 600 000 aasta kestel täiesti eraldatud ka Atlandi ookeanist ning suures osas sooldunud ja kuivanud.

Poolsaared ja saared jagavad Vahemere paljudeks erinimelisteks meredeks, näiteks Aadria meri, Alboráni meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri ja Türreeni meri.

Vahemere sügavaim osa on Helleni süvik sügavusega kuni 5121 meetrit.

Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis.

Vahemere kaart

Vaata ka

• Mare Nostrum
• Vahemere maad
• Vahemere Liit

Välislingid

• Foto – puhkus Vahemerel sada aastat tagasi