Kilp (heraldika)

Kilp on iga vapi peamine osa. Selle kuju võib olla väga erinev, sõltudes enamasti ajastule omasest stiilist.

Kilpide kujud: FR old – prantsuse vana, FR modern – prantsuse kaasaegne, IT – itaalia, CH – šveitsi, EN – inglise, DE – saksa, PL – poola, ES, PT – hispaania, portugal

Kilbi jaotus

Kilbipinna jaotusega on vapikilp jagatud kohtadeks, mis kannavad teatud nimesid ja mida kasutatakse vapi kirjelduses. Jaotusjoont iseloomustab jaotiste vahele jääv lõikejoon, millel rohkelt variante sirgest erikujulisteni.

Põhimõtteliselt saab kilbi kaht pidi kolmeks jaotatult jagada üheksasse ossa, millest keskmine on südamik. Kilbi jaotamiseks neljaks tekkivad veerandikud, kuid keskmisesse positsiooni saab paigutada südakilbi.

	Kilbi jaotus üheksaks, millest keskmine on südamik
	Neljastatud kilp
	Neljastatud kilp koos südakilbiga
	Kaldjaotus vasakult (vastupidine kaldjaotus on tavajuhtum, mille suunda eraldi ei nimetata)
	Põigiti hammaslõikes jaotatud kilp

Positsioonid

Positsioonid vapikilbil nummerdatuna, kilbi jaotuse korral üheksaks

Positsioonide kirjeldused:
1 = parem kanton e parem ülanurk
2 = päismik
3 = vasak kanton e vasak ülanurk
4 = parem flank
5 = südamik
6 = vasak flank
7 = parem alanurk
8 = nabamik
9 = vasak alanurk

Positsioonide kombinatsioonid (kattuvad osa ordinaaridega):
1, 4, 7 = parem piit
2, 5, 8 = püstpalk
3, 6, 9 = vasak piit
1, 2, 3 = vapipäis
4, 5, 6 = ristpalk
7, 8, 9 = vapitüvi