Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikul on kindel ruumala, kuid tal pole kindlat kuju. Vedelikud sarnanevad tahkete ainetega selle poolest, et neil on väike kokkusurutavus ja suur tihedus, gaasidega aga selle poolest, et nad voolavad kergesti ja võtavad selle anuma kuju, milles nad asuvad.

Vedelik jahtumisel teatud kindla temperatuurini (mis sõltub rõhust) algab siirdumine tahkesse faasi – tahkestumine, soojenemisel aga siirdumine gaasilisse faasi – aurustumine. Seejuures on võimalik ka vedeliku allajahtumine ja ülekuumenemine.

Vedeliku lihtsaim mudel on kokkusurumatu sisehõõrdumisvaba ideaalne vedelik. Vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi käsitlevad hüdrostaatika ja hüdrodünaamika.

Vedelike peamised füüsikalised omadused on tihedus (erikaal), soojuspaisumine, viskoossus ja kokkusurutavus, mida väljendab ruumelastsusmooduliga.

Vaata ka

• Vedelike füüsikalised omadused
• Vedelikusamba rõhk