Velise jõgi

Velise jõgi on Kasari jõgikonnas Vigala jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 74,8 km ja valgla suurus on 867,8 ruutkilomeetrit.

Velise jõgi
Lähe	Lellest 300 m põhjas 58° 52′ 18″ N, 25° 0′ 1″ E
Suubub	Vigala jõkke 58° 44′ 8″ N, 24° 9′ 19″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	868 km²
Pikkus	75 km
Vasakpoolsed lisajõed	Nurtu jõgi, Enge jõgi

Velise jõe keskkonnaregistri kood on VEE1112700. Jõgi on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) Matsalu Veevärk AS. Jõe seisundit uurivad Vängla hüdromeetriajaam ja Valgu hüdromeetriajaam.

Nimi

Jõe levinumad kohalikud ja ajaloolised nimed: Lihuveski (ülemjooksul), Valgu (ülemjooksul kuni Nurtu jõega ühinemiseni), Päärdu (kuni 1980. aastateni levinuim nimi), Vati (kohalik nimi alamjooksul), Kesk-Vigala (kohalik nimi alamjooksul) ja Kose jõgi (ajalooline nimetus alamjooksul), suudme lähistel on kasutusel olnud ka Rumba jõgi.

Kirjeldus

Velise jõgi Vanamõisa külas.

Vängla sild üle Velise jõe.

Velise jõgi Vaguja ja Sääla külade vahel.

Jõe lähe on Lelle alevikust loodes. Lähtest umbes 800 m läände jääb Lelle raba (Imsi raba) ja umbes 800 m põhja jääb Lalli raba (Palasi raba). Jõgi suubub vasakult Vigala jõkke (5,2 km suudmest) Rumbas. Suudmest umbes 2 km loodesse jääb Käntu soo, umbes 1,6 km lõunasse jääb Avaste soo (Kärje soo).

Ülemjooksul voolab jõgi enamasti mööda metsaseid alasid (Kõnnumaal), kesk- ja alamjooksul on jõekaldad valdavalt põllustatud (Lääne-Eesti madalikul). Keskjooksul kuni Ojapere külani voolab jõgi Lääne-Eesti madaliku silmas pidades suhteliselt sügavas moldorus. Alamjooksul Vängla külast algavad kuni Kasari jõe suudmeni ulatuvad tohutud suurveeaegsed üleujutusalad (Kasari luht).

Suuremad vasakpoolsed lisajõed on Nurtu jõgi, Enge jõgi ja Avaste oja, paremalt poolt olulisi lisajõgesid sisse ei voola.

Jõgi voolab Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Rumba külas, Raplamaal Kehtna vallas Ahekõnnu, Hiie, Kärpla, Lalli, Nõlva, Põllu ja Vastja külas, Märjamaa vallas Kangru, Keskküla, Kilgi, Kirna, Nääri, Paisumaa, Valgu, Vanamõisa, Velise, Velisemõisa, Veski, Araste, Kesu, Kojastu, Kurevere, Manni, Ojapere, Päärdu, Rääski, Sääla, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, Vängla ja Võeva külas ning Rapla vallas Vahakõnnu külas. Suuremad jõe kaldal olevad külad on Valgu, Velise ja Päärdu ning valgalale jäävad veel Järvakandi alev ja Kivi-Vigala küla.

Jõgi voolab läbi Vängla paisjärve. Jõe kaldale jäävad Päärdu põlispuud (park). Velise jõe paremal kaldal Tallinna-Pärnu maanteesilla lähedal asub kaitse alla võetud Velise jõe oru paljand (Päärdu paljand)^[1].

Velise jõe lisajõed

Sulgudes lisajõe järk (Velise jõgi = II järk) - suubumine vasakult (v) või paremalt (p) - lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.

• Maanda kraav (III - v - ),
• Vastja oja (III - v - 62,2 km),
• Laeste oja (III - p - 58,9 km),
• Veskioja (III - v - 50,2 km),
• Nurtu jõgi (III - v - 32,2 km),
  • Valguta jõgi (IV - v - 22,2 km),
  • Kõnnu jõgi (IV - v - 19,8 km),
    • Sildsoo peakraav (V - v - 4,3 km),
  • Rogense oja (IV - v - 9,1 km),
    • Kuralepa kraav (V - p - 2,8 km),
• Viisuti kraav (III - p - 31,7 km),
• Velise peakraav (III - v - 26,4 km),
  • Aravere oja (IV - v - 1,4 km),
• Pallase peakraav (III - v - 20,8 km),
• Tamma oja (III - p - 13,7 km),
• Enge jõgi (III - v - 11,4 km),
  • Lehuraba peakraav (IV - v - 29,3 km),
    • Annamõisa kraav (V - p - 1,4 km),
  • Anelema kraav (IV - v - 24 km),
  • Uduvere peakraav (IV - v - 20,8 km),
  • Naravere oja (IV - v - 4,9 km),
    • Vahenurme oja (V - p - 8,3 km),
    • Kõveroja (V - p - 6,8 km),
  • Aatsaoja (VI - p - 4 km),
  • Põldetaguse peakraav (VI - p - 3 km),
  • Langerma oja (VI - p - 1,7 km),
• Oese peakraav (III - p - 2,7 km),
• Avaste oja (III - v - 1,1 km),
  • Vakalepa peakraav (IV - v - 15,6 km),
  • Kõima kraav (IV - v - 12,5 km),
  • Avaste kraav (IV - p - 6,8 km).

Kalastik

Jõevee seisund on hea ja kalastik suhteliselt rikkalik (särg, ahven, viidikas, latikas, haug jne).

Sillad

Rapla–Virtsu raudtee viis üle Velise jõe Rumbas vahetult enne suubumist Vigala jõkke. Tänapäeval on Rumba raudteesild kasutusel Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee maanteesillana, kuhu mitu autot kõrvuti ei mahu. Varasem Rumba maanteesild ehitati raudteesilla kõrvale 1937, kuid purustati 1941.^[2]