Viekšniai
linn Leedus Mažeikiai rajoonis From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Viekšniai on linn Põhja-Leedus Mažeikiai rajoonis, Viekšniai valla ja Venta regionaalpargi halduskeskus. Asub Venta jõe ääres. Poola keeles on linna nimeks Wieksznie, saksa keeles aga Wiekschnen.
Viekšniais on gümnaasium ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on kirik aastast 1854, kirikla, vana kalmistu, XIX sajandil ehitatud vesiveski ja õigeusu kirik aastast 1875. Seal asuvad Vincentas Aleksandravičiuse ja Aleksandras Griškevičiuse muuseumid.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viekšniai elanikest leedulasi 97,06%, venelasi 1,24% ja teiste rahvaste esindajaid 1,7%.[2]
Remove ads
Kaitstavad objektid
Viekšniais asuvad osaliselt Natura 2000 alad Venta ülemjooks ja Venta jõe org. Linnas on Venta regionaalpargi direktsioon, ka jääb linn ise osaliselt regionaalparki. Linnas asub Viekšniai urbanistlik kaitseala.[3]
Viekšniai uuel surnuaial on kaitse all metsavendade haud. Sinna on maetud kaheksa metsavenda.[4] Kaitse all on ka sama kalmistu kabel, mida ehib sepistatud rist.[5]
Viekšniai ajalooline keskus on tervikuna muinsuskaitse all. Eraldi on kaitse all XVII sajandil kasutusel olnud kalmed.[6] Ka jääb selle piiridesse vana juudi kalmistu, mis oli kasutusel XVIII sajandist XX sajandi keskpaigani. Seal on säilinud ligi 160 maakivist hauatähist, ka on näha vana värava jäänused.[7]
Veel on kaitse all Viekšniai vana kalmistu ala.[8] Kalmistu pärineb XIX sajandist ja oli algselt kaheosaline, jagatud katoliku ja õigeusu kalmistuks. Sinna on maetud ka teise maailmasõja ajal linna ümbruses langenud saksa sõjaväelased.[9] Kaitse all on aastal 1909 valmiud kalmistu väravad, mida ehivad skulptuurid.[10] Ka on kaitse all sealne XIX sajandist pärinev tulpkabel. See on maakividest ja tellistest soklil nelinurkne rajatis, mille ehitamiseks kasutati punaseid põletatud telliseid.[11] Eraldi kaitse all on veel metsavendade hauad,[12] Leonas Skabeika haud,[13] Juazapas Daugirdase tulpkabel,[14] salakaubitseja Jonas Šarkise haud,[15] proviisor Vincentas Aleksandravičiuse haud,[16] salakaubavedajate Liudvikas Gediminas-Beržanskis-Klausutise ja Barbora Šiuipytė-Beržanskienė haud,[17] vaimulik Kasparas Bytautase haud,[18] Juozapas Žakysi tulpkabel,[19] Morta Kazlauskienė haud,[20] Antanas Ilinčiause haud,[21] Motuzade pere haud,[22] Juozas Lengvenise haud,[23] Antanina ja Antanas Vaičiuse haud,[24] Pranciško Končiause haud,[25] Marijonas Lengvenienė ja Ieva Lengvenytė haud,[26] Barbora Balienė haud,[27] Ivaškevitšite pere haud,[28] Waleryan Pancerzyński haud,[29] Barbora Lengvenienė haud,[30] Racevičiuste pere haud,[31] Keršinskiste pere ja Emilija Baltutienė haud,[32] Jonas ja Elžbieta Stelingi haud,[33] Jonuškiste pere haud,[34] Uršulas ja Juozas Eibutise haud,[35] Kazimieras Vaičiause haud,[36] Nadežda Batalina haud,[37] Vincentas ja Ona Juodeikise haud,[38] Benediktas Koncewiczi ja Dominikas Gabalise haud,[39] Pelagija Vaiciekauskienė ja Chrizantos-Genovaitė Vaiciekauskytė haud,[40] Marijonas Milieškienė haud,[41] ja Jonas Šuipise haua rist.[42] Lisaks on kaitse all kunstimälestisena haud aastast 1942, mida ehivad Lourdes'i groti kujutis ja kaks inglikujukest.[43]
Venta jõel asub kaitsealune kahekorruseline mansardkorrusega vesiveski. Pranciškus Lengvenis püstitas selle hoone aastal 1897.[44]
Ka on kaitse all sealne õigeusu kirik, mis valmis aastal 1879. Sellel on kaheksanurkne torn ja nelinurkne kellatorn. Kirik on pühendatud Radoneži Sergile.[45]
Sealse katoliku kiriku kompleksis on eraldi kaitse all kiriku hoone ja kirikaed koos selle piirdemüüri ja väravatega. Kirik asub aadressil Bažnyčios g. 4.[46] Kirikaed valmis aastal 1860. Sellel on maakividest piirdemüür, mille osaks on väike kabel. Peavärav asub läänes ja on kolmeaosaline, lisaks asuvad edelas ja kirdes kahest betoonpostist piiratud kõrvalväravad.[47] Kirik ise ehitati aastail 1844-1854. Selle interjöör pärineb aastast 1921. Kirik on kolme lööviga ja ladina risti kujuline. Lööve eraldavd kaheksa sammast.[48]
Kiriku kõrval asub suurvürst Vytautase mälestussammas, mis valmis aastal 1930. Seda restaureeriti aastail 1983-1984 ja 1999. Samba valmistas Kostas Remeika.[49]
Muinsuskaitse all on veel maja aadressil Bažnyčios g. 6. Sealt on pärit professorid Mykolas, Vaclovas ja Viktoras Biržiška.[50] Veel on muinsuskaitse all maja aadressil Dariaus ir Girėno g. 12, mis valmis XIX sajandil.[51] Ka aastal 1850 valminud hoone aadressil Akmenės g. 10 on kaitse all.[52] Uuematest hoonetest on kaitse all maja aadressil Vytauto g. 2. See valmis aastail 1938-1939.[53]
Aadressil Tilto g. 3 asuv XVII sajandist pärit hoone on Aleksandras Griškevičiuse majamuuseum. Aastal 1859 lisati hoonele eeskoda, aastal 1929 tehti seal kapitaalremont. Maja sai keldri aastal 1936.[54]
Remove ads
Ajalugu
Linna on esmamainitud 1253. aastal. XVI sajandil on mainitud sealset mõisa. Aastal 1634 ehitati sinna kirik, aga aastal 1656 põletasid rootslased asula maha.
XVII sajandil asusid Viekšniaisse elama juudid. 1725 sai asula linnaõigused. Aastast 1847 on teada, et linnas elas 1120 juuti. Linnas oli ka sünagoog. Aastail 1871–1873 ehitati linna lähedusse Liibavi-Romno raudtee. Aastal 1897 elas linnas 2951 elanikku, neist 1646 olid juudid. Pärast 1863. aastat tekkis linna ümbrusse ka õigeusklike kogukond.
Esimese maailmasõja alguses pagendati linnas elanud juudid Venemaale. Osa neist naasis hiljem pärast sõja lõppu, aga paljud lahkusid, osa Palestiinasse, osa Lõuna-Ameerikasse.
1958. aastal sai Viekšniaist alev. Asulast sai taas linn 1998. aastal. Aastal 2018 liideti linnaga Ferma küla.[55]
Remove ads
Elanike arv
|
|
Pilte
Viekšniai katoliku kirik
Viekšniai õigeusu kirik
Venta jõgi Viekšniais
Viekšniai peatänav
Viekšniai veski
Tuntud elanikke
- Avraam Idelson - juudi publitsist
- Zalman Efroikin - juudi publitsist
- Mykolas Biržiška - Leedu kirjandusloolane
- Vaclovas Biržiška - Leedu kultuuriloolane ja poliitik
- Viktoras Biržiška - USA matemaatik
- Vladimiras Beriozovas - Leedu poliitik
- Aleksandras Griškevičius - Leedu aviaator
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads