Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarscher Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Volmari kreis
saksa keeles Wolmarscher Kreis
läti keeles Valmieras apriņķis
vene keeles Вольмарский уезд
Elanikke: 112 836 (1897)[1]
Kreisilinn: Volmari

Volmari kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796

Volmari kreis 1783. aasta kaardil

Volmari ehk Vamiera kreis rajati 1783. aastal seoses asehalduskorra laienemisega Balti kubermangudesse, 1784 moodustati ka luterlik Valmiera praostkond. Varem kuulusid selle alad Riia kreisi koosseisu. Kreis piirnes Riia asehaldurkonna Pärnu kreisi, idas Valga kreisi, kagus Võnnu kreisi ja lõunas Riia kreisiga. Kreisilinnaks oli Volmari.

Liivimaa kubermangu Volmari kreis Liivimaa atlases (1798)

Volmari kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1850–1890)

Kreisi koosseisu kuulus 13 kihelkonda:

• Aloja kihelkond (Kirchspiel Allendorf).
• Astijärve kihelkond^[2] (Kirchspiel Burtneck)
• Dikļi kihelkond (Kirchspiel Dickeln)
• Lemsalu kihelkond (Kirchspiel Lemsal)
• Liepupe kihelkond (Kirchspiel Pernigel)
• Matīši kihelkond (Kirchspiel St. Matthäi)
• Rubene kihelkond (Kirchspiel Papendorf)
• Ruhja kihelkond (Kirchspiel Rujen)
• Salatsi kihelkond (Kirchspiel Salis)
• Straupe kihelkond (Kirchspiel Roop)
• Umurga kihelkond (Kirchspiel Ubbenorm)
• Volmari kihelkond (Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof)
• Väike-Salatsi kihelkond (Kirchspiel Salisburg)

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad

Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohturingkonnaks:^[3]

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond;
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja Pēterupe;
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond;
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond;
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Lemsalu, Liepupe, Salatsi, Aloja, Väike-Salatsi kihelkond;
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Ruhja kihelkond.

Volmari kreis 1888−1920

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:^[4]

• Aloja kihelkond (Kirchspiel Allendorf)
• Astijärve kihelkond (Kirchspiel Burtneck)
• Dikļi kihelkond (Kirchspiel Dickeln)
• Katriņa kihelkond (Kirchspiel St. Katharinen)
• Lemsalu kihelkond (Kirchspiel Lemsal)
• Liepupe kihelkond (Kirchspiel Pernigel)
• Lõuna-Ruhja kihelkond (Kirchspiel Süd-Rujen)
• Matīši kihelkond (Kirchspiel St. Matthäi)
• Põhja-Ruhja kihelkond (Kirchspiel Nord-Rujen)
• Rubene kihelkond (Kirchspiel Papendorf)
• Salatsi kihelkond (Kirchspiel Salis)
• Straupe kihelkond (Kirchspiel Roop)
• Umurga kihelkond (Kirchspiel Ubbenorm)
• Veide kihelkond (Kirchspiel Wolmar-Weidenhof)
• Volmari kihelkond (Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof)
• Väike-Salatsi kihelkond (Kirchspiel Salisburg)

Vaata ka

• Riia asehaldurkond