Windows 95

Windows 95 on Microsofti graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mis anti välja 24. augustil 1995.^[2] Võrreldes varasemate Windowsi toodetega oli see tehnilisest aspektist suur edasiminek. Tootearenduse käigus nimetati operatsioonisüsteemi ka Windows 4.0-ks, tema ametlik koodnimi oli Chicago.

Windows 95
Arendaja	Microsoft
Esmaväljalase	24. august 1995
Viimane väljalase	4.0 (versiooninumber 950C: OEM Service Release 2.5) / 26. november 1997
Platvorm	IA-32
Suurus	50–55 MB
Arenduse staatus	tarkvaravärskenduste andmine lõpetati 31. detsembril 2001[1]

Operatsioonisüsteemi Windows 95 on sisse ehitatud Microsofti seni eraldi seisnud MS-DOS ja uusi Windowsi funktsioone. Selles oli olulisi uuendusi, mida selle eelkäijal, Windows 3.1, ei olnud. Tähelepanuväärseimad uuendused olid uus graafiline kasutajaliides (GUI) ja lihtsustatud isehäälestumise ehk plug-and-play toetus, mis lihtsustas seadmete arvutiga ühendamist. Suuremaid muudatusi tehti ka operatsioonisüsteemi põhikoodis, millest kõige tähtsam oli üleminek 16-bitiselt arhitektuurilt multitegumtööd võimaldavale 32-bitisele arhitektuurile.

Koos suure turunduskampaaniaga saatis Windows 95 turul suurepärane edu. Üsna pea sai sellest kõige populaarsem operatsioonisüsteem. Sellega tulid veel kaasa arvukad funktsioonid ja omadused, mis on muutunud Windowsile iseloomulikeks, näiteks tegumiriba ja "Start"-nupp. Arvati, et Windows 95 põhjustas konkurentide, sh OS/2-e pankrottimineku, ja selle tõttu kaevati Microsoft kohtusse.

1998. aastal anti Windows 95 järeltulijana välja Windows 98.

Arendus

Esialgse Windows 95 kavandi juured viivad 1992. aasta märtsi^[3][4][5], aega vahetult pärast Windows 3.1 turuletulekut. Sel ajal veel arendati Windows for Workgroups 3.1 ja Windows NT 3.1. Microsoft planeeris uut ja innovatiivset Windowsi versioon, mille koodnimi oli Cairo. Cairo pidi olema Microsofti Windows NT-l põhinev uue põlvkonna operatsioonisüsteem ning sisaldama uut kasutajaliidest ja objektipõhist failisüsteemi, aga seda ei plaanitud tootmisse lasta enne 1994. aastat. Cairo jõudis küll turule 1996. aasta juulis Windows NT 4.0 kujul, aga sellel puudus varem planeeritud objektipõhine failisüsteem, mis hiljem kujunes WinFS-iks.

Samal ajal, kui Windows 3.1 jõudis turule, tõi IBM turule oma operatsioonisüsteemi OS/2 uue versiooni OS/2 2.0. Microsoft mõistis, et nad vajavad uuendatud Windowsi versiooni, mis toetaks 32-bitiseid rakendusi ja multitegumtööd, aga samas suudaks töötada väiksema jõudlusega arvutitel, mille jaoks Windows NT ei olnud mõeldud. Nii hakati välja töötama uut Windowsi versiooni, mille koodnimeks sai Chicago ja mis pidi jõudma turule 1993. aasta lõpus. Selle järgi hakati seda kutsuma Windows 93-ks. Esialgu otsustati, et uut kasutajaliidest ei lisata, kuna seda plaaniti Cairole. Esialgne eesmärk Chicagoga oli teha ainult paigaldus, seadistamine ja võrgundus lihtsamaks. Chicago pidi turule jõudma koos MS-DOS 7.0-ga, pakkudes kasutajale veelgi integreeritumat kasutuskogemust ja muutes teiste firmade jaoks DOSi kloonide tegemise kasutuks. MS-DOS 7.0 oli sel ajal arenduses koodnimega Jaguar ja pidi kasutaja soovil suutma joosta Windows 3.1-l põhineval 32-bitisel kaitstud kernelil Cougar, et paremini võistelda DR-DOS-iga. Chicago projekti juhtis Brad Silverberg, kes oli toona Microsofti kodusüsteemide osakonna vanem asepresident. Microsofti toonane tooteplaan nägi välja selline:

Koodnimi	Plaanitud müügile tulek	Kirjeldus	Väljaantud kui
"Janus"[6]	märts 1992		Windows 3.1
"Astro"[6]	september 1992	Uuendus MS-DOS 5.0-le, mis pidi lisama kolmanda osapoole tööriistu, et ületada DR-DOS 6.0 omaduste poolest	MS-DOS 6.0
"Winball"[6]			Windows for Workgroups 3.1
"Jaguar"[6]	juuni 1993	Järgmine oluline real-mode MS-DOSi väljalase, mis integreeruks Windowsiga paremini	(MS-DOS 7.0)
"Cougar"[6]	juuni 1993	32-bitine kaitstud MS-DOSi kernel, mis põhineks Windowsi enhanced-mode kernelil	(Windows 95 VMM)
"Panther"[6]	juuni 1993	32-bitine Windowsi allsüsteem, mis võiks joosta Cougari alusel ja oleks oma töö käigus rakendanud ühelt poolt Windows NT Win32 rakendusliidese alamhulka, teiselt poolt aga Win32s-i rakendusliidese ülemhulka	Windows 95
"Rover"[6]	juuni 1993	Windowsi operatsioonisüsteemi mobiilne variant, mis oleks põhinenud Pantheril
NT	juuli 1993	uus, nullist ehitatud Windowsi operatsioonisüsteem serveritele ja tööjaamadele	Windows NT 3.1
"Cairo"	juuli 1996		Windows NT 4.0

Esimene Chicago funktsioonide spetsifikatsiooni kavand sai valmis 30. septembril 1992. Cougarist sai Chicago kernel.

Beetaversioon

Enne Windows 95 väljalaset pakuti USA ja Suurbritannia kasutajatele Windows 95 Preview Programi raames võimalust operatsioonisüsteemi proovida. USA-s saadeti 19,95 dollari eest ja Suurbritannias 19,95 naela eest ostjatele 3,5" flopiketaste komplekt, mille abil sai Windows 95 installida kas uuendusena Windows 3.1-le või uue operatsioonisüsteemina tühjale arvutile. Programmis osalejad said ka tasuta proovida The Microsoft Networki (MSN) võrguteenust, mis tuli kaasa Windows 95-ga. Prooviversioon aegus novembris 1995, seejärel said selle kasutajad osta Windows 95 täisversiooni. Tehti mõned versioonid, mida pole lekitatud siiani, näiteks Chicago 30.

Enne Windows 95 anti sellest välja mitmu beetaversiooni:

Versiooninumber	Kirjeldus
58s	Beetaversioon 58s sisaldas "Start"-menüü prototüüpi, milles jagunesid tulevase "Start"-menüü funktsioonid kolme nupu vahel, samas kui programmimenüü asemel asusid programmide kaustad töölaual. Tulevased Chicago beetaversioonid koondasid need kolm eraldi nuppu üheks "Start"-nupuks, mida teame siiani. Samuti kuvatakse selles beetaversioonis minimeeritud jooksvaid programme tegumiriba kohal, mitte selle sees. Beetaversioon 58 sisaldas ka uut failihaldurit Chicago Explorerit, mis püsis funktsioonide poolest Windows 95 ja Windows NT 4.0 väljalaskmiseni muutmata kujul. Beetaversioon 58s sisaldas ikka Windows 3.1 kasutajaliideseks olnud Program Managerit, kuid see rakendus sai endale täienduseks uue töölaua kujunduse, tegumiriba ja "Start"-nupu prototüübid. See beetaversioon sisaldas esimest korda programmide ja failideni viivaid otseteid, mida selles versioonis nimetati linkideks, ja parema hiireklõpsu funktsiooni, mis Windows 3.1-l puudus. Lisaks sisaldas see beetaversioon esimest korda ka tuge pikkade failinimede jaoks.
73g	Beetaversioon 73g oli järgmine kättesaadav Chicago beetaversioon. See oli enamasti sama, mis beetaversioon 58s, kuid selles oli mõningaid kasutajaliidesele tehtud muudatusi ja käivitamisel ilmus nüüd sisselogimisaken.
81	Beetaversioon 81 järgnes beetaversioonile 73g-le. Beetaversiooni sees olev ajamärge ütleb, et see on pärit 1994. aasta jaanuarist. Selles versioonis olid eelmiste versioonide kolm "Start"-nuppu kombineeritud üheks "Start"-nupuks, millel on enam-vähem sama funktsionaalsus, nagu Windows 95 müükijõudnud versioonis. Samas muutis 8 märgi pikkune kaustanime limiit "Start"-menüü osa "Accessories" nime hoopis "access~1"-ks. Jooksvaid programme kuvati nüüd ainult tegumiribal. Selles beetaversioonis oli uuendatud kohvri kasutajaliidest ja kuvati "My Computer" avamisel kui ":drives" ja "Network" avamisel kui ":network".
122	Beetaversioon 122 oli esimene Chicago versioon, mida võis nimetada beetaväljaandeks. Selles beetaversioonis sisalduv ajamärge näitab, et see versioon ehitati 9. juunil 1994.
189	Beetaversioon 189 oli esimene versioon, mis ametlikult kasutas Windows 95 nime. Selle versiooni ajamärkeks on 21. september 1994. Selles versioonis oli kasutajaliides täielikult ümber tehtud ja üldiselt töötas see samamoodi nagu Windows 95 müükijõudnud versioonis, kuid selles on ikkagi alles mitmed asjad varasematest beetaversioonidest. Selles versioonis oli ka "Start"-menüü veel natuke erinev hilisematest Windows 95 beetaversioonidest, sisaldades värvilist bännerit, mida Windows 95 müükijõudnud versioonis polnud.
224	Beetaversioon 224 oli Windows 95 teine beetaversioon. Selle versiooni ajamärge on 8. november 1994.
347	Beetaversioon 347 oli Windows 95 viimane beetaversioon. See beetaversioon pidi olema saksakeelne, aga see installis inglise keeles. Selle versiooni ajamärge on 17. märts 1995.
468	Beetaversioon 468 oli Windows 95 ametlik maikuu prooviversioon ajamärkega 11. mai 1995. See versioon on funktsioonide poolest väga lähedane lõplikule Windows 95 väljaandele, mistõttu võib neid kergesti omavahel segamini ajada. See beetaversioon oli ka esimene Windows 95 beetaversioon, kus olid olemas Windows 95 käivitamis- ja väljalülitamishelid.
480	Beetaversioon 480 oli mai prooviversioon. See anti välja inglise ja saksa keeles.
490	Beetaversiooni 490 ajamärkeks on 8. juuni 1995. Selle versiooninumber viitab esimesele lõpliku väljaande testversioonile.
501	Beetaversiooni 501 ajamärkeks on 21. juuni 1995. See versioon oli lõpliku väljaande esimene ja ühtlasi ka ainus väljaandmiseelne testiversioon.

Väljalase

Windows 95 reklaamiti klippidega, mis sisaldasid Rolling Stonesi 1981 singlit "Start Me Up", mis oli reklaamides viide operatsioonisüsteemis esimest korda sisalduvale "Start"-nupule. Kuulutati avalikult, et Microsoft maksis ansamblile 8 kuni 14 miljonit dollarit nende loo kasutamise eest Windows 95 reklaamikampaanias. Microsoft aga väitis, et see oli aga ansambli enda levitatud kuulujutt, et tõsta oma turuväärtust, ja Microsoft maksis neile ainult murdosa sellest summast.^[7] Operatsioonisüsteemi reklaamimiseks ja selle funktsioonide tutvustamiseks anti välja ka pooletunnine turundusvideo, mida reklaamiti kui "maailma esimest küberkomöödiat". Seal näitlesid Jennifer Aniston ja Matthew Perry.

Suurbritannias sai sealne suurim arvutikett PC World suure koguse Windows 95 plakatite ja müügimaterjalidega kaste ja paljud poeketid avasid uksed südaööl, et müüa esimesi Windows 95 eksemplare. Klientide arv oli tunduvalt väiksem, kui reklaamidest paistis. Londonis jagas Microsoft inimestele tasuta ajalehti.

USAs New Yorgis valgustati Empire State Building nii, et sealse valgusinstallatsiooni värvid vastaksid Windowsi logo omadele. Kanadas Torontos riputati CN Toweri külge 100 meetri pikkune loosung. Inglismaal jagati tasuta ajalehte The Times, mille miljoni eksemplari eest maksis Microsoft 1,5 miljonit.

Arhitektuur

Arhitektuurijoonis

Windows 95 oli välja töötatud nii, et see ühilduks võimalikult hästi olemasolevate MS-DOSi ja 16-bitiste Windowsi rakendustega ning seadmete draiveritega, pakkudes veel stabiilsemat ja paremini töötavat süsteemi^[8][9]. Windows 95 tehniline arhitektuur on Windows for Workgroups 3.1 enhanced mode'i edasiarendus. Opereeriva süsteemi madalaim tase koosneb suurest hulgast 32-bitises kaitstud töörežiimis jooksvatest virtuaalsetest seadmedraiveritest (VxD) ja ühest või enamast virtuaalsest DOS-arvutist, mis jooksevad virtuaalsel 8086-töörežiimil. Virtuaalsed seadmedraiverid vastutavad füüsiliste seadmete eest, näiteks video- ja võrgukaardid, imiteerides virtuaalseid seadmeid, mida kasutavad virtuaalsed arvutid, või pakkudes eri süsteemiteenuseid. Kolm kõige tähtsamat virtuaalset seadmedraiverit on

1. virtuaalarvuti haldur (VMM32.VXD), mida võib pidada Windows 95 kerneliks. Selle ülesanded on mäluhaldus, programmide tegevuste ja katkestuste haldamine, virtuaalseadmete draiverite käivitamine ja laadimine, uute virtuaalarvutite loomine ning lõimede töö koordineerimine;
2. konfiguratsioonihaldur (CONFIGMG), mis vastutab seadmete isehäälestumise ehk plug and play funktsioonide rakendamise eest. See tuvastab ühendatavaid seadmeid siininumeraatorite abil ja jälgib süsteemi riistvara sätete muudatusi. Ta jagab seadmete vahel ka sisend- ja väljundpesasid, IRQsid, DMA-kanaleid ja mälu) ning teeb seda nii, et seadmete vahel ei tekiks probleeme;
3. paigaldatav failisüsteemihaldur, mis koordineerib ligipääsu toetatud failisüsteemidele. Windows 95 toetas esialgu FAT12, FAT16, VFAT ja ISO 9660 (CDFS) failisüsteeme ja lisaks ka Joliet'd ja mitmeid võrguinfot saatvaid/vastuvõtvaid operatsioonidraivereid. Hilisemad Windows 95 versioonid toetasid ka FAT32 failisüsteemi. Igal füüsilisel kettal on oma draiver. Ligipääsu kettale teeb sisendidraiver, samas kui SCSI seadmele teeb ligipääsu väikesisendidraiver, mis töötab SCSI kihi peal. Sisendi- ja väikesisendidraiverid teevad sisend- ja väljundoperatsioone 32-bitises kaitstud režiimis, minnes seega mööda nii MS-DOSist kui ka BIOSest ja suurendades oluliselt süsteemi jõudlust. Juhul, kui puudub Windowsi draiver kindla andmekandja jaoks või kui seade on sunnitud jooksma ühilduvusrežiimis, võib Real Mode Mapperi sisend saada sellele seadmele ligipääsu MS-DOSi kaudu.

Igale 32-bitisele Windowsi rakendusele määratakse oma mälulõik, mille suurust on võimalik muuta nii suureks, kui kasutaja seda soovib, ja mälule väljaspool seda lõiku ei ole rakendusel võimalik ligi pääseda. Enne seda kasutasid programmid määratlemata 64 kB suuruseid lõike. See oli suur probleem DOS-is ja Windows 3.x-s, kuna nende mälulõikude määratlematus põhjustas sageli probleeme, et rakendused võisid mõnikord üksteise lõike üle kirjutada. Seega kui rakendus Windows 3.x-s kokku jooksis, võis see ka muud protsessid rivist välja lüüa, aga 32-bitine rakendus ei kahjusta teiste rakenduste tööd, kui peaks ise rivist välja minema.

Win32 rakendusliides on rakendatud kolme mooduli abil, millest kumbki koosneb 16- ja 32-bitisest komponendist:

1. Kernel – kernel (KRNL386.EXE, KERNEL32.DLL ja VWIN32.VXD) annab kõrgema taseme ligipääsu mälu ja protsesside haldamisele ning ligipääsu failisüsteemile;
2. User – User (USER.EXE ja USER32.DLL) vastutab eri kasutajaliidese komponentide ekraanil kuvamise ja haldamise eest, näiteks aknad, menüüd ja nupud;
3. GDI – Graphics Device Interface (GDI.EXE ja GDI32.DLL) vastutab graafika ekraanil kuvamise eest ja teeb seda nii, et ta ei pea sõltuma riistvarast.