Kiiver

Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist. Tavaliselt kantakse kiivrit kaitseks kõrgelt kukkuvate objektide või suurtel kiirustel kokkupõrgete eest.

See artikkel on peakattest; heraldika mõiste kohta vaata artiklit Kiiver (heraldika); arhitektuuri mõiste kohta vaata artikkel Tornikiiver.

---

Jalgratturikiivrit kandev naine

Kiivrite kandmine maa-aluses kaevanduses

Erineva disaini ja otstarbega kiivreid kannavad sõdurid, töölised (näiteks ehituses, kaevandustes, metsanduses), sportlased, sõidukijuhid.

Mõnikord kasutatakse kiivreid ka tseremoniaalsel või sümboolsel otstarbel ilma otsese kaitsefunktsioonita (näiteks Suurbritannia politseinikel).

Antiikaeg

Antiikajal kanti lahingus peamiselt nahast või metallist kiivrit. Arheoloogiliste leidude ja joonistuste kaudu on kindlaks tehtud, et kiivreid kasutati juba Mükeene ajajärgul. Esinduslikumad olid Rooma ajastu rikkaliku reljeefkaunistusega maskkiivrid. Ka gladiaatorite kiivreid ilustati mõnikord suurejooneliselt.

Eesti

Kiivreid hakati Eestis tootma 1963. aastal Salvo tehases. Algul tehti neid löögikindlast polüstüreenist, hiljem madalsurvepolüeteenist.

Vahel on kiivrit nimetatud munakooreks.^[1]

Vaata ka

• Ehituskiiver
• Jäähokikiiver