abduction

Hääldus

• (Briti) [əbˈdʌk.ʃən]

  (fail)

• (Ameerika) [æbˈdʌk.ʃən]

Prantsuse

Nimisõna

abduction

naissoost

1. füsioloogia: abduktsioon. Jäseme või selle osa kaugendamine ja kaugenemine keha kesktasandist (jalgade harkiajamine, kokkupandud käte laialiajamine, sõrmede või varvaste laialiajamine).

   
   

2. Meeleelundi liikumine väljapoole.

   
   

3. Süllogism või arutlus, milles suureeldus on teadaolevalt tõene ja väike-eeldus on tõenäoline.

   
   

4. järeldus parimale seletusele. Parima võimaliku seletuse andmine.

   
   

5. Hüpoteeside genereerimine, juhtumi viimine hüpoteetilise reegli alla.

   
   

6. psühholoogia: Intuitiivne arutlemine, mis seisneb ebatõenäoliste lahenduste välistamises.

   
   

7. Luumurd, mille korral murdunud luu osad on üksteisest eemaldunud.

   
   

8. Silma liikumine, mis suunab pilgu nina poolt õla poole.

   
   

9. sõjandus, vananenud: Rühmade või ridade viimine taha.

   
   

10. Elusolendite röövimine tulnukate poolt.

Vaata ka

• abducteur

Vormid

• abductions

Päritolu

Ladina sõnast abducere (abduco) 'kõrvale viima'. Füsioloogilises tähenduses ladina sõna abductio ei olnud kasutatud, küll aga üks kord 1075 sõna abducere.

Esmakordselt esineb prantsuse keeles 1541 füsioloogilises tähenduses. Sõjanduses püüdis seda sõna 19. sajandil juurutada kindral Bardim, kuid ta ei läinud käibele. Ufoloogilises tähenduses on sõna laenatud inglise keelest.