an

Tegusõna

an

1. olema (ainsuses)

Artikkel

an

1. Kasutatakse määrava artiklina. Ei tõlgita.

Variandid

• ar, al

Friuuli

Nimisõna

an meessoost

Vormid

• mitmus: angs

Päritolu

Ladina sõnast annus.

Artikkel

an [ənˠ], [ə] (kaashäälikute vahel)

1. Kasutatakse (meessoo ainsuse nimetava) määrava artiklina. Ei tõlgita.

   an fear – mees

   an t-uisce – vesi

Vormid

• meessoost
  • ainsuse nimetav: an
  • ainsuse omastav: an
  • mitmus: na
• naissoost
  • ainsuse nimetav: an
  • ainsuse omastav: na
  • mitmus: na

Märkus

Kui järgnev sõna algab täishäälikuga, liitub sellele t- (t-protees).

Päritolu

Vanaiiri in, algkeldi *sindo- ('see'), algindoeuroopa *sḗm ('üks') või *só ('see').

Hääldus

• rõhutatult: [æn]
• rõhuta: [ən]

• Helifail (Ameerika)

  (fail)

• Helifail (Ameerika), unstressed in the phrase "an egg"

  (fail)

Sidesõna

an

1. kas
2. või

Nimisõna

an [ɑ̃] meessoost

1. aasta

Vormid

• mitmus: ans

Nimisõna

an kesksoost

1. part

Nimisõna

an meessoost

1. aasta

Fraasid

• an sideral

Eessõna

an

1. (akusatiiviga) juures, -l, peal
2. (daativiga) juurde, -le, peale

Nimisõna

an

1. hetk