Tsitaadid väljaandest Isak Dinesen, "Babette'i pidusöök"; "Surematu lugu". Tõlkinud Piret Peiker. Varrak 1996
- Elishama oli alati valmis üksikisiku poolel maailma vastu asuma, sest kui tahes hull keegi üksikisik ka olla võis, maailm tervikuna oli kindla peale veel lootusetumalt ja pahelisemalt idiootlik. (lk 80)
- Virginie vaatas teda süngelt, tumedad silmad hiilgamas. “Ma usun, et sind ei saa kuidagi solvata. isegi kui kõvasti püüda?"
- Elishama mõtles ta sõnade üle järele. "Ei," ütles ta, "ei saa. Miks ma peaksin ennast solvata laskma?"
- "Ja kui ma käsiksin sul," ütles naine, "oma majast lahkuda, siis sa lihtsalt lähekski?"
- "Jah, mul tuleks seda teha," ütles noormees. "See on teie maja. Aga pärast minu äraminekut te istuksite ja mõtleksite nende asjade üle, mille eest te mu välja ajasite. Sest inimesed arvavad, et neid tahetakse solvata siis, kui neile nende oma mõtteid räägitakse. Aga miks neile nende oma mõtted küllalt head ei ole, et neid teiste inimeste suust kuulda?" (lk 86-87)
- Elishama hakkas taipama, mis väärtus on sellel, mida komöödiaks kutsutakse - seal võis inimene lõpuks ometi tõtt rääkida. (lk 106)