Õppimine
organismis toimuv protsess, mille käigus kogemuse tulemusel toimub suhteliselt kaua püsiv käitumismuutus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Õppimine on oskuste kavatsuslik või kaasnev (implitsiitne õppimine) omandamine. Õppimispsühholoogias mõistetakse õppimise all käitumise või käitumisvõimelisuse, mõtlemise või tundmise suhteliselt püsivat muutust kogemuste või uute asjade taipamise ja mõistmise (töödeldud keskkonnataju või oma ajede teadvustamise) alusel.
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Õppimisvõime on inimestel ja loomadel üks põhieeldusi elu ja keskkonna oludega kohanemiseks, mõtestatud tegutsemiseks ja keskkonna muutmiseks oma huvides. Inimese puhul on õppimisvõime üks eeldusi reflekteeritud suhtumiseks iseendasse, teistesse ja maailma. Õppijad ei suuda õppimise tulemusi alati sõnades väljendada (implitsiitne teadmine) ja need ei pruugi olla üheselt mõõdetavad.
Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui ka arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sealhulgas isegi ühe teadusharu piires.