Ühiskond

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.

Lähtuvalt toidu tootmisest hakkasid inimesed moodustama ühiskondi u 10 000 aastat tagasi. See viis jõukuse ja pärimiseni. Rohkem jõukust tõi kaasa rohkem võimu ja tekkis ühiskondlike tegevuste astmestus.

Inimeste sotsiaalsed struktuurid on keerukad ja väga kooperatiivsed, neid iseloomustab tööjaotus sotsiaalsete rollide kaudu. Ühiskonnad loovad rollid ja käitumismudelid, pidades teatud tegevusi või kontseptsioone aktsepteeritavateks või mitteaktsepteeritavateks – need käitumise suhtes ühiskonnas kehtivad ootused on tuntud kui ühiskondlikud normid. Kuna ühiskond on koostööle rajatud, võib see võimaldada oma liikmetel saada kasu viisil, mis oleks individuaalselt raske saavutada.

Ühiskonnad erinevad tehnoloogia taseme ja majandustegevuse liigi poolest. Suuremad ühiskonnad, kus on suuremad toiduvarud, näitavad sageli kihistumise või domineerimise mustreid. Ühiskondadel võib olla palju erinevaid valitsusvorme, erinevaid sugulussuhete mõistmise viise ja erinevaid soorolle. Inimeste käitumine on eri ühiskondades väga erinev; inimesed kujundavad ühiskonda, ühiskond aga omakorda kujundab inimesi.

Definitsioone

Ühiskond on inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa – kõik, mida ei saa põhjendada loodusseadustega
Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik.
Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus.
Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis.
Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust.
Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni süsteemi, institutsionaalset raamistikku, mille üheks elemendiks on riik

Ühiskond

Vaata ka

Wikiwand - on