juhtum
From Wiktionary, the free dictionary
Remove ads
Viro
Substantiivi
juhtum (j`uhtum; gen juhtumi, part juhtumit)
- tapaus (syn. juht)
- erakordne juhtum – ainutlaatuinen tapaus
- igal juhtumil – joka tapauksessa
- igaks juhtumiks – kaiken varalta
Taivutus
Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | juhtum | juhtumid |
| genetiivi | juhtumi | juhtumite |
| partitiivi | juhtumit | juhtumeid |
| illatiivi | juhtumisse | juhtumitesse juhtumeisse |
| inessiivi | juhtumis | juhtumites juhtumeis |
| elatiivi | juhtumist | juhtumitest juhtumeist |
| allatiivi | juhtumile | juhtumitele juhtumeile |
| adessiivi | juhtumil | juhtumitel juhtumeil |
| ablatiivi | juhtumilt | juhtumitelt juhtumeilt |
| translatiivi | juhtumiks | juhtumiteks juhtumeiks |
| terminatiivi | juhtumini | juhtumiteni |
| essiivi | juhtumina | juhtumitena |
| abessiivi | juhtumita | juhtumiteta |
| komitatiivi | juhtumiga | juhtumitega |
Liittyvät sanat
- juhtuma
- juhtumisi
- juhtumus
Liittyvät sanat
- erandjuhtum, surmajuhtum, vahejuhtum, õnnetusjuhtum
Aiheesta muualla
Lähteet
- Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
Remove ads
Lähteet
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads