minevik

Viro

Substantiivi

minevik (minev`ik; gen mineviku, part minevikku)

1. menneisyys, entisyys

   mineviku vari – menneisyyden varjo

   See toimus kauges minevikus. – Se tapahtui kaukaisessa menneisyydessä.

2. (kielitiede) imperfekti

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 25 (õnnel`ik) õnnelik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	minevik	minevikud
genetiivi	mineviku	minevike minevikude
partitiivi	minevikku	minevikke minevikkusid
illatiivi	minevikku minevikusse	minevikesse minevikkudesse
inessiivi	minevikus	minevikes minevikkudes
elatiivi	minevikust	minevikest minevikkudest
allatiivi	minevikule	minevikele minevikkudele
adessiivi	minevikul	minevikel minevikkudel
ablatiivi	minevikult	minevikelt minevikkudelt
translatiivi	minevikuks	minevikeks minevikkudeks
terminatiivi	minevikuni	minevikeni minevikkudeni
essiivi	minevikuna	minevikena minevikkudena
abessiivi	minevikuta	mineviketa minevikkudeta
komitatiivi	minevikuga	minevikega minevikkudega

Liittyvät sanat

• olevik, tulevik

imperfekti

• olevik
• lihtminevik, täisminevik, enneminevik, üldminevik

Aiheesta muualla

• minevik Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / minevik