murre
From Wiktionary, the free dictionary
Remove ads
Suomi
Substantiivi
murre (48-K) (monikko murteet)
- (kielitiede) alueellisesti esiintyvä kielen muunnelma, kielimuoto, jota ei voida pitää toisena kielenä
Ääntäminen
- IPA: /ˈmurːeˣ/
- tavutus: mur‧re
Taivutus
Etymologia
Käännökset
1. alueellisesti esiintyvä kielen muunnelma, jota ei voida pitää toisena kielenä
|
|
Liittyvät sanat
Johdokset
- adjektiivit: murteellinen
- adverbit: murtaen
Yhdyssanat
itämurre, kansanmurre, kotimurre, länsimurre, murreaineisto, murreaines, murrealue, murreasu, murrehavainto, murreilmaus, murrekirjallisuus, murremaantiede, murrepakina, murreryhmä, murresana, murretutkimus, paikallismurre, pohjalaismurre, savolaismurre
Aiheesta muualla
- murre Kielitoimiston sanakirjassa
Substantiivi
murre (8)
- (murteellinen) koira
Aiheesta muualla
- Artikkeli 2471 Suomen viittomakielten verkkosanakirjassa Suvissa
Remove ads
Englanti
Substantiivi
murre (monikko murres)
- (amerikanenglantia) kiisla: kumpi tahansa kiislojen sukuun (Uria) kuuluvista ruokkien heimon lintulajeista tai sellaisen yksilö
Liittyvät sanat
Synonyymit
Saksa
Verbi
murre
Ruotsi
Substantiivi
murre yl. (2) (yks. määr. murren[luo], mon. epämäär. murrar[luo], mon. määr. murrarna[luo])
- (puhekieltä) kisu, kissa
- (puhekieltä) nokisutari, nuohooja
Viro
Substantiivi
murre (gen. murde, part. murret)
- (kielitiede) murre
Taivutus
Liittyvät sanat
Synonyymit
- (murre) dialekt
Aiheesta muualla
- murre sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads