saatus

Viro

Substantiivi

saatus (gen. saatuse, part. saatust)

1. kohtalo, sallimus

   Vangide raske saatus. – Vankien kova kohtalo.

   Laps jäeti saatuse hoolde / hooleks. – Lapsi jätettiin kohtalon huomaan.

Taivutus

{õs-19-harjutus}}

• ÔS 2018 tyyppi 9 (katus) katus

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	saatus	saatused
genetiivi	saatuse	saatuste
partitiivi	saatust	saatuseid
illatiivi	saatusesse	saatustesse saatuseisse
inessiivi	saatuses	saatustes saatuseis
elatiivi	saatusest	saatustest saatuseist
allatiivi	saatusele	saatustele saatuseile
adessiivi	saatusel	saatustel saatuseil
ablatiivi	saatuselt	saatustelt saatuseilt
translatiivi	saatuseks	saatusteks saatuseiks
terminatiivi	saatuseni	saatusteni
essiivi	saatusena	saatustena
abessiivi	saatuseta	saatusteta
komitatiivi	saatusega	saatustega

Aiheesta muualla

• saatus Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• saatus sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"