Henri Christophe
Prezidan ak Rwa Ayiti / From Wikipedia, the free encyclopedia
Henri Christophe, ke yo rele tou Henri I, ki te fèt 6 oktòb 1767 nan peyi Grenad epi ki mouri 8 oktòb 1820 nan Milo (Ayiti), se yon solda ayisyen pandan Revolisyon Ayisyen ak dirijan ki te premye wa Ayiti ant 1806 ak 1820, nan pati nò peyi a.
Henri I (Henri Christophe) | |
---|---|
Non nesans | Henri Christophe ak Anri Kristòf |
Fonksyon | 1) Wa Ayiti 28 desanm 1806 – 8 oktòb 1820 (13 ane, 10 mwa ak 31 jou) Dat kouwonman: 2 jen 1811 Predesesè: Jacques I (anperè) Siksesè: Henri II |
Nesans | Sen Jòj |
Lanmò | (ak 53 ane) Milo Ayiti |
Nasyonalite | Ayisyen
Konjwen: Marie-Louise Coidavid |
Konpleman | |
Remak | |
modifye - modifye kòd - gade Wikidata |
Li te premye goumen an 1779 nan kò chasè volontè ki soti Sendomeng, pandan syèj Savannah pandan Lagè Endepandans Ameriken an, sou lòd Amiral d'Estaing ak chèf deta li a- Majò, Vikonte François de Fontanges. Answit, pandan Revolisyon Fransè a (1789-1804) ak Revolisyon Ayisyen an (1791-1804), li te goumen anba lòd jeneral Toussaint Louverture.
Apati soulèvman esklav 1791 la, li monte sou pouvwa a nan ranje Lame Revolisyonè Ayiti. Revolisyon an te reyisi jwenn endepandans nan men Lafrans an 1804. Pandan ekspedisyon franse a nan Sendomeng, li te mete tèt ansanm ak fòs Jeneral Jean-Jacques Dessalines, e li te patisipe nan defèt final la Frans.
Apre deklarasyon endepandans ak pwoklamasyon Premye Anpi Ayiti a, Christophe te monte kòm jeneral an chèf e li te fè sèman bay Dessalines, kounye a anperè sou non Jacques I. An 1805, li te patisipe sou lòd Dessalines nan pran Sen-Domeng (aktyèl Repiblik Dominikèn), kont fòs franse yo ki te akeri koloni Panyòl la nan Trete Bâle (1795). Apre asasina anperè an 1806, Christophe pran retrèt li nan Plaine-du-Nord e li kreye yon gouvènman separe ak gouvènman jeneral Alexandre Pétion, ki enstale nan Sid. Otoproklame Regent Eta enperyal la, li te vin 28 desanm 1806, Souveren ak Jeneralisim fòs tè ak lanmè nan Eta Ayiti nan Nò. Bò kote l, Pétion te eli Prezidan Repiblik Sid la. Nan dat 17 fevrye 1807, Christophe, ki te vle lejitimize pouvwa li jan Dessalines te fè anvan an, tabli yon sèten estabilite, tabli yon monachi konstitisyonèl epi pwoklame tèt li Wa peyi d Ayiti sou non Henri I.
Nan langaj chak jou, li pi tou senpleman rele "Wa Christophe". Premye wa nan listwa ayisyen an, li tabli yon sosyete ki estab sou modèl restorasyon an Frans. Li te etabli yon nouvo noblès epi li te konfiske privilèj ansyen noblès enperyal la. Nan konfli ak rejim repibliken Petyon an, li te dirije yon lagè devastatè ki te dire depi tonbe nan Anpi a jiska tonbe nan monachi a, soti nan 1807 a 1820. Nan kad politik li nan Wayal Corvée, oswa travay fòse, Wayòm nan sòti. revni li nan pwodiksyon agrikòl, sitou sik. Pou pwoteje tèt li kont marin franse a, wa a konkli yon akò ak Wayòm Ini a.
Malad ak enpopilè nan fen rèy li a, wa a te komèt swisid sou 8 oktòb 1820 nan kòmansman Revolisyon Nò a. Yo antere l toupre palè li Sans Souci. Kèk jou apre, pitit gason l 'ak eritye, Henri II te asasinen pa ensije. Jeneral sid Jean-Pierre Boyer, siksesè Pétion, te pwofite okazyon sa a pou l anvayi Nò epi reyini Ayiti e answit tout zile Ispanyola.