Justin Lhérisson

avoka, jounalis e ekriven ayisyen From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Alexis Michel Justin Lhérisson, rele Justin Lhérisson (an kreyòl ayisyen : Jisten Lerison), ki fèt 10 fevriye 1873 nan Pòtoprens epi ki mouri 15 novanm 1907[1], se yon avoka, jounalis, ekriven, lodyansè ayisyen.

Bagay rapid yo Nesans, Lanmò ...

Li te konsidere kòm premye moun ki te retranskri lodyans alekri.

Remove ads

Biyografi

Justin Lhérisson vin yon jounalis nan laj 16 an ak bòs laprès nan travay dis (10) ane pita. Li kreye pwòp jounal li, Le Soir kote li te kòmanse pibliye premye lodyans li yo nan lane 1899, avèk konplisite Fernand Hibbert.[1] Konsa li te kontribiye anpil pou fè konnen estil literati sa ki soti nan kilti ayisyèn an ki ta vle sanble ak kont. Anvan li, lodyans lan te nan bouch sèlman.

Men yo konnen li sitou pou moun ki te ekri pawòl im nasyonal la. Nan lane 1903, li konpoze la Dessalinienne (Ladesalinyèn) sou okazyon an nan santyèm nan endepandans ayisyèn. Se powèm lan lè sa a adopte tankou im nasyonal la nan peyi Ayiti.

Pandan ke li te mouri byen bonè nan laj de 34 ane an 1907, jounal li a kontinye ap pibliye lodyans li yo jis nan lane 1908.

Ekriven an Georges Anglade, ki teyorize lodyans yo nan ane 1990-2000 yo, konsidere li tankou mèt lodyans.[1]

Remove ads

Zèv li yo

Rekèy pwezi

  • 1892 : Myrtha
  • 1893 : Les Chants de l’aurore
  • 1893 : Passe-Temps

Woman

  • 1905 : La Famille des Pitite-Caille (Les fortunes de chez nous), Pòtoprens : Héraux, 1905 ; redisyon Pari: Firmin-Didot, 1929 ; Pòtoprens : enprimri des Antilles, 1963 ; Pòtoprens : edisyon Presses Nationales d’Haïti, 2005.
  • 1906 ː Zoune chez sa ninnaine et dans la vie, Pòtoprens : A.A. Héraux, 1906 ; redisyon Pòtoprens : enprimri Dorsinville, 1953 ; Pòtoprens : Presses Nationales d’Haïti, 2005.[2]
Remove ads

Referans

Lyen deyò

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads