Norgga vuođđoláhka
From Wikipedia, the free encyclopedia
Gonagasriika Norgga Vuođđoláhka (girjedárogillii: Kongeriket Norges Grunnlov ja ođđadárogillii: Kongeriket Noregs Grunnlov) mearridii Riikačoakkáldat Eidsvollas Eidsvollvisttis 16. beaivve miessemánus 1814:s. 17. beaivvi miessemánus 1814:s válljejuvvui Christian Fredrik (Dánmárkku ruvdnaprinsa) gonagassan[1]. Konstitušuvdna beaiváduvvui ja julggaštuvvui seamma beaivvi. Vuođđoláhka vuolláičállojuvvui seamma beaivve. Oanehis soahtama maŋŋel Ruoŧain bággejuvvui Norga uniovdnii Ruoŧain. Gonagas Christian abdiserii (celkkii eret norgga truvnnu) Mossakonvenšuvnna dihte mii čállojuvvui borgemánu 14. beaivvi, ja Stuoradiggi Vuođđolága ođasmahtii vejolášdahkkandihte uniovnna 4. beaivvi skábmamánus jagi 1814:s. Dát rievdaduvvoje go uniovdna loahpahuvvui 7. beaivvi geassemánus 1905:as- mii lei álgu ođđaáigásaš iešheanalaš Norgan.
Vuođđoláhka lea oktan luonddurievtti riektavuođđoprinsihpain Norgga stáhtavuogádagas konstitušuvnna deaŧaleamos oasit. Nicolai Wergeland čálii jagis 1814: "Vuođđoláhka Gonagasriika Norgga álgoevttohus Riikačoakkalmasas Eidsvollas jagis 1814".
Vuođđoláhka lei movttiiduvvon USA iešmearrideamijulggaštusas jagis 1776, fránska revolušuvnnas jagis 1789, Ruoŧa ráđđehusvuogis jagis 1809 ja spánska konstitušuvnnas jagis 1812, ja fápmojuohkin lei Eurohpá eanemus radikála konstitušuvdna su áiggis. Muhto unnit stivrenvuogi mielde, mii lei ovdánan Englánddas, parlamentarisma. Dovdui ahte ledje bajásčuvgenáiggi ideálat, erenoamáš Montesquieus oahpu fápmojuohkin birra. Vuođđoláhka lea alimus riektegáldu Norggas. Eará mearrádusat mat nákkastit dainna fertejit hilgojuvvot lex-superior-prinsihpa mielde. Vuođđolágas sisttisdollojit mearrádusat stádahámi-, olbmuidvuoigatvuođaid-, láhka-addifápmu|láhka-addifámolaččaid- (Stuoradiggi), doaibmanfámolaččaid (Ráđđehus) ja dupmen-fápmu|dupmen-fámolaččaid (duopmostuolut) birra.
Vuođđolágadokumeanttat leat Stuoradiggearkiivva hálddus.