Asmar

Asmar (tigrinja: ኣስመራ Asmera, arab.: أسمرة Asmaraa, angl. i ital.: Asmara) om Eritrejan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se sijadase Maekel'-agjas (Keskuzagjas) da om agjan administrativižeks keskuseks.

Asmar
ኣስመራ (Asmera) (tigr.)
أسمرة (Asmaraa) (arab.)
Asmara (angl. i ital.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Eritrei
Eläjiden lugu (2020)	963,000 ristitud
Pind	45 km²
Pämez'	Tevelde Kelati (heinku 2018—)
Telefonkod	+291−1
Aigvö	UTC+3

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Ühtištuihe nell' küläd da sauvoškanzihe Italižen Eritrejan ut pälidnad 19. voz'sadan lopus. Vozil 1897−1941 Asmar oli pälidnaks edel Suren Britanijan londad, sil aigalpäi äi italižen stilin pertid jäihe lidnas. Vspäi 1991 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Asmar šingotase tekstil'-, söm- (olud) i keramižen tegimišton edheotandoil. Vn 2017 heinkuspäi lidnan pertišt mülüb UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Geografijan andmused

Lidn sijadase 2325 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven mägiden, subtropižen pirdoidenke. Kun keskmäine päivänlämuz om +14..+17 C° vodes läbi, halad oleldas tal'vel öidme. Päivän da ön lämuded oma lujidenke vajehtusidenke päiveses läbi. Paneb 520 mm sadegid vodes, sidä kesken 330 mm lühüdan vihmsezonan aigan (heinku−eloku).

Asmar jagase 13 administrativižeks lidnümbrikoks (Neous Zobas), ned alajagasoiš eländrajonikš.

Eläjad

Vl 2009 eläjiden lugu oli 649 000 ristitud, vl 2018 — 896 tuhad ristituid. Läz 1,25 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2017), Maekel'-agjan pind — 1300 km².

1930-nzil vozil italijalaižed oliba ristitišton enambuseks. Vl 2012 sijaližed tigrajad i tigre rahvahad otihe 92% ristitištos.

Religijan mödhe (2012): Eritrejan ortodoksižed hristanuskojad — koume videndest, islamanuskojad — nelländez (sunnitad), katolikad — 15 %.

Lidnan edeline pämez' oli Semere Russom (2002 viluku — 2018 heinku).

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Raudte ühtenzoitab Massaua-avanportanke. Valdkundan ted oma udessauvomižes sodan lopindan jäl'ghe (kožundakt Efiopijanke 2018).

Asmaran rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (ASM / HHAS) tegeb reisid lähižihe pälidnoihe, Saudan Arabijha, Dubaihe, Stambulha. Sil om röunatusid kävutamižes mägireljefan (lühüd lendahtamižsarg) da suren korktusen tagut. Lendimport om civiline da sodavägiden täht. Toine rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport sijadase kolonijan enččes Massaua-pälidnas (MSW / HHMS) Rusttan meren randpolel, 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal lendimel vai 113 km mägiavtotedme, tehtas reisid niihe-žo lidnoihe.