Gaidn Jozef

Franc Jozef Gaidn (saks.: Franz Joseph Haydn; sünd. 31. keväz'ku 1732, Rorau-külä, Alaavstrii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 31. semendku 1809, Ven, Avstrijan imperii) oli klassikan avstrijalaine muzikankirjutai, simfonii- i jändekvartet-muzikžanroiden üks' alusenpanijoišpäi. Kirjuti organan i fortepjanon täht. Om Saksanman i Avstriž-Mad'jaranman rahvahangimnoiden muzikan melodijan sädai.

Gaidn Jozef
saks.: Joseph Haydn
Jozef Gaidnan portret, voikuvan pirdi anglijalaine Tomas Hardi vl 1792
radmižen toižend:	muzikankirjutai, dirigent, muusikateadlane, pianist
sündundan dat:	31. keväz’ku 1732
sündundan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
valdkund:	Saksa-Rooma riik[d]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
tat:	Mathias Haydn[d]
avtograf:
Gaidn Jozef VikiAitas

Sädused

Muzikankirjutai sädi 24 operad, kirjuti 104 simfonijad, 83 jändekvartetad, 52 sonatad fortepjanon (klaviran) täht, 126 triod baritonan täht. Toižed sädused oma ezivändod, maršad, kargud, divertismentad orkestran i toižiden soitoiden täht, erazvuiččed p'jesad klaviran täht, pajod, kanonad, šotlandijan, irlandijan i uel'san pajoiden ümbriradmižed änen täht fortepjanonke vai violiženke.

Hengeline muzik: 3 oratorijad («Mail'man sädamine», «Voz'aigad», «Sündun ristal seičeme sanad») i 14 messad.

Biografii

Franc Jozef oli sündnu Matias Gaidn-korjmastarin (1699−1763) kanzha. Kazvatajad oliba otnus vokalha todeks i navediba väta soitoil, muga löutihe prihan muziklahjakahut aigoiš. Vll 1740−1749 hän pajati Venan ph. Stefanan päjumalanpertin horas, severz-se vozid ičeze norembidenke vellidenke, mugažo openui väta soitoil. Nai vl 1760, Maria-Anna Keller oli Gaidnan ak, naimiželo kändihe onetomaks i lapsetomaks.

Muziksädai radnikoiči vara- i kapel'meisteran elokahan mad'jaralaižen Mikloš Esterhazi-ruhtinasen pert'kulus vll 1761−1790 (nüg. penes Fertöd-lidnas, edel 1950 vot Esterhaz). Ned voded abutiba Gaidnan sädamižradmižen änikoičendale, sil aigal muzikankirjutai sai rahvahidenkeskešt tetabut. Mad'jaralaižen ruhtinasen surman jäl'ghe radoi Sures Britanijas i Avstrijas, keradeli täuzid zaloid i sai finansišt ripmatomut.