Mal'divan Sared
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mal'divan Sared (mal'd.: ދިވެހިރާއްޖެ [d̪iʋehi ɾaːd͡ʒːʒe]), täuz' oficialine nimi — Mal'divan Tazovaldkund (mal'd.: ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމުހޫރިއްޔާ [d̪iʋehi ɾaːd͡ʒːʒeːge d͡ʒumhuːɾijjaː] Divehi Radžžege Džumuhurija), om sar'hine valdkund Suviazijas, Indižen valdmeren randal, suvhe Indijaspäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Male.
Remove ads
Istorii
Vn 1965 26. päiväl heinkud Mal'divan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vn 2008 7. päiväl elokud jäl'gmäine Konstitucii (mal'd.: ޤާނޫނު އަސާސީ Kānūnu asāsī, koumanz' lugul) om vahvištadud[2]. Voz'sadas se om jo ühtenz'toštkümnenz' konstitucii.
Vl 2012 politine kukerduz tegihe Mal'divil.
Geografijan andmused
Mal'divan Sared sijadasoiš Indižen valdmeren 26 surel atollal (kaks'jaine čep') pohjoižespäi suvhe, läz 700 km suvipäivlaskmpolehe Šrilankaspäi. Ekvator ristikoičeb valdkundan suvižid vezid. Valdmererandan piduz om 644 km. Vaiše erased atolloišpäi oma elänzoittud (192 sared 1192:špäi). Arabijan meri levitase päivlaskmha sarilpäi, Lakkadivan meri — päivnouzmha.
Valdkund om olmas lujas madalil saril, se om kaikiš madalamb valdkund mail'mas. Territorijan nell' videndest venub madalamb üht metrad valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb londuseline čokkoim om nimetoi sija Viligili-tahol Addu (Sienu)-atollal, 2,4 m valdmeren pindan päl. Neniš arvoimižiš sauvusiden korktuz om znamasine. Kaik 31 londusen kaičendtahod om sätud Mal'diviš.
Klimat om valdmerine subekvatorialine mussonine. Kun keskmäine lämuz om +24..+30 C° vodes läbi. Lämuden agjahižed znamoičendad — +17 C° da +32 C°. Kaks' sezonad oleldas: neps (kezaku-eloku) da kuiv (kül'mku-keväz'ku). Paneb sadegid 2540 millimetraspäi pohjoižes 3810 mm:hasai suves. Saum reskvezid om nol', eile olmas järvid da jogid.
Londuseližed varad oma kala, meren produktad i letked.
Remove ads
Politine sistem
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' i armijan päkäsknik om prezident (mal'd.: ދިވެހިރާއްޖޭގެ ރައީސުލްޖުމްހޫރިއްޔާ Divehi Radžžege Rajiis ul'-Džumuhurija). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine. Prezident om ohjastusen pämez', hän vahvištab sen ministrid. Vspäi 1975 eile olmas päministran radsijad.
Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (divehi: ރައްޔިތުންގެ މަޖިލިސް Rajjithunge Mažilis) 87 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Valičendoiktuz om kaikil ristituil 21-voččes igäspäi.
Mal'divan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 6. päiväl sulakud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 23. päiväl sügüz'kud, Ibrahim Mohamed Solih sai 58,38 % i oti vägestust edeližel Abdulla Jamin-prezidental, tuleb radho vn 2018 kül'mkun 17. päiväspäi, se om hänen ühtenz' strok. Vl 2017 sijaližed järgvaličendad oliba, ned oleldas kaikuččel koumandel vodel.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Mal'divan Sariden administrativiž-territorialine jagand.
Mal'divan Tazovaldkund jagase kaks'kümneks sariden joukuks (atollaks, divehi: atholhu, üks'lugu da äilugu) da ühteks pälidnaks. Ühtenzoittas niid kahesha provincijha (pälidnanke ühtes). Lugetas vaiše elänzoittud sarid (192).
Eläjad
Mal'divan Sariš elädas mal'divalaižed. Hö oma suviindižen, singalan i araban augotižlibundanke. Valdkundan üks'jäine legaline religii om islam (sunnitad) 12. voz'sadaspäi.
Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 393 595 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 393 831 eläjad vl 2017, se poleni kacmata korktaha sündutandmärha i madalha kolendmärha, om äi emigrantoid toižihe maihe.
Mal'dividen toine lidn om Addu, enamba eile lidnoid valdkundas. Lidnalaižiden pala om kaks' videndest.
Remove ads
Ižanduz
Mal'divan Sared om keskmäižen šingotesen valdkund. Import ületab eksportad kümnehe kerdha. Valdkundaline velg om znamasine (kogosüdäiproduktan 55 % surtte vl 2015). Turizm elokahiden klijentoiden täht (vspäi 1972, pol'millionad vodes), kalanpüdand i jüguiden vend laivoil om Mal'dividen ižandusen päsarakoikš. Maižanduz ei ole levitadud avaros territorijan eriližusiden tagut, kazvatadas fruktoid da maploduid. Industrijan toižed sarakod oma merikalan ümbriradmine (kül'menzoitand, konservuind, ahavoičend), kokospähkmiden ümbriradmine, venehiden tehmine, sobiden omblend, noroiden i matoiden pletind, käzitöiden edheotandad, letken samine. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 3 %, tegimišt 16 %, holitišiden sfer 81 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2017: maižanduz 7,7 %, tegimišt 22,8 %, holitišiden sfer 69,5 %.
Vl 2012 valdkundan päeksport oli kaikenvuitte kala (läz nelläd videndest), toine eksport (toštmižeksport) — gazturbinad, raud da teraz. Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, laivad, söndtavarad, sobad, keskmäižen arvon i kapitaližed tavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma Indii (Mal'divan Sariden eksportan 20,4 % i importan 14,7 %), Tailand (Mal'divan Sariden eksportan 28,7 %), Kitai (importan 14,0 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (importan 13,0 %), Saksanma (eksportan 11,8 %), Oman (importan 9,6 %), Singapur (importan 9,0 %).
Remove ads
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads