Ržev

Ržev (ven.: Ржев) om Venäman lidn Tverin agjan suves. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Rževan ümbrikon administrativine keskuz. Edel 2022. vot lidn ei mülünd Rževan rajonha (om tühjitadud) i oli erigoittud ümbrikoks.

Ržev
Ржев

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	55,757 ristitud
Pind	56,17 km²
Telefonkod	+7−48 232-xx-xxx
Avtokod	69
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Lidnan kart (2008)

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1019 Uz'lidnan käskuzkirjeižes, vl 1216 — lidnuseks Volodimiran Ržev, Rževk i Ržov-nimidenke (ven.: Рже́ва Володи́мирова, Рже́вка, Ржов), lidnan statusanke. Lidn oli Rževan ruhtinazkundan keskuseks vll 1226−1356 da 1410−1526, rat'kaigas se oli alištadud Litvan Surele ruhtinazkundale.

Rževan ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (mašiništ ühthekeitandan, valamižen täht i termine^[1], termostatad da stökolpuhtastimed avtoiden täht, sauvondlibutimed da liftad), sömtegimišt (leibänkombinat, maidtegim, oludentegim, kalasnekoiden edheotand), sauvondmaterialiden pästand (savič), pun ümbriradmine, omblendfabrik om saudud.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz ümbrikos i agjas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Volgan randoil, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ezmäižeks lidnaks jogen randoil mödvedhe. Rževan oiged randpol' nimitase Rusttan Armijan poleks (ven.: Красноармейская сторона), hura randpol' — Nevondkundaližeks poleks (ven.: Советская сторона), ned oma lidnan istorižed rajonad.

Matkad Tverihesai om 117 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme. Lähembaine lidn om Zubcov 25 km suvipäivnouzmha M9-trassadme. Om kaht päraudtestancijad «Moskv — Rig»- i «Toržok — Väz'm»-keskustoil. «Baltii»-avtote (M9) mäneb ühtes kilometras suvhe lidnan röunaspäi.

Tobmuz

Vhesai 2022 Ržev sädi erigoittud lidnümbrikod i oli sen üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' oli Vadim Rodivilov vn 2014 redukuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 982 ristitud, vn 2021 — 55 757 ristitud. Kaik 59 804 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 70 tuhad eläjid vll 1982−1998 (70 900 rist. vl 1992). Nügüd'aigan lidn otab viž kudendest ümbrikon ristitištos.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,8 %, armenijalaižed — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 1,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičemetoštkümne pühäpertid^[2] oma letud lidnas vspäi 1839: Jumalanmaman Okovcan jumalaižen kafedraline päjumalanpert', Sündun Voznesenjan päjumalanpert', kümne jumalanpertid i viž časounäd. Mugažo vanhuskolaižiden pühäpert' (1910. voz') om avaitud. Niiden ližaks läz kümned jumalanpertid ei ole kaičenus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Rževan kolledž^[3] (enččel agrarine kolledž i mašiništonsauvondan tehnikum), tehnologine^[4] i medicinine^[5] kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei

• 
  Lidnan administracijan sauvuz (2008)
• 
  Jumalanmaman Okovcan jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2019 nägu
• 
  «Ržev»-adivpert' vl 2021
• 
  Raudteradnikoiden läžundkodi (2011)
• 
  Ržev-Baltiiskii (Ržev-II)-päraudtestancijan sauvuz vl 2004