Vas'k

Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas, IB), tabluden nelländes periodas.

Ičesündui vas'k

Vaššen vanuimen turušk kämul

29	0 0 0 1 18 8 2
Cu 63,546
Vas'k

Ühthine ümbrikirjutand ​

Vas'ken leviganduz Man kores om (0,78..1,5)·10⁻⁴ % massan mödhe^[1], i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k), paksumb mi ičesündui raud, hobed i kuld. Nece metall om znamasine material lujas ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Löutud tegesed vas'kespäi datiruišoiš 9. voz'tuhaspäi EME. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad. Nügüd'aigan vas'ken tobj pala sase karj'ermahtol, metallan mülünd kivendos om 0,3..1,0 %.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Kävutase avaros veimiden materialaks elektrusen avaidusen jäl'ghe. Erased-se vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall (ruskedvauvaz hapandusen kertheta), diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas. Vas'ken hoik kerteh om vihandan-sinivauvhan mujun vauktuses.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶³Cu (69,1 %) i ⁶⁵Cu (30,9 %). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden seičeme izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai om ⁶⁷Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke, sid' ⁶⁴Cu-izotop (T_½=12,7 časud) i ⁶¹Cu (3,33 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (52..55-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš nikelikš vai cinkaks (64-izotop molembikš).

Himižed ičendad

Metall reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke:

${\displaystyle {\mathsf {2Cu+H_{2}O+CO_{2}+O_{2}\longrightarrow \ (CuOH)_{2}CO_{3}\downarrow }}}$

Välläs koncentriruidud solmuiktusenke vezinikan peroksidan olendas:

${\displaystyle {\mathsf {Cu+2HCl+H_{2}O_{2}{}\longrightarrow \ CuCl_{2}+2H_{2}O}}}$

Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Vas'k segoitase koncentriruidud ammonijan gidrohapanduses, ammiakatoiden sädandanke:

${\displaystyle {\mathsf {Cu{\xrightarrow {NH_{3}\cdot H_{2}O,O_{2}}}\ [Cu(NH_{3})_{2}]OH\rightleftarrows \ [Cu(NH_{3})_{4}](OH)_{2}}}}$

Reagiruib raudan hloridanke(III):

${\displaystyle {\ce {Cu + 2FeCl3 -> CuCl2 + 2FeCl2}}}$

Ahtištab vähemb aktivižid metalloid niiden solišpäi, oz.:

${\displaystyle {\mathsf {Cu+2AgNO_{3}{}\longrightarrow \ 2Ag+Cu(NO_{3}{})_{2}{}}}}$

Kacu mugažo

• Bronzaig