![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Hydrazine-2D-A1.png/640px-Hydrazine-2D-A1.png&w=640&q=50)
Hüdrasiin
keemiline ühend / From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine. Selle molekulvalem on N2H4.[1]
Üldist | |
---|---|
Süstemaatiline nimetus | hüdrasiin |
Teised nimetused | diamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid |
Joonis | ![]() |
Joonis | ![]() |
Hüdrasiin hüdraat | ![]() |
Keemiline valem | N2H4 |
Välimus | läbipaistev, värvusetu vedelik |
Füüsikalised omadused | |
Molaarmass | 32,0452 g mol−1 |
Sulamis- temperatuur | 275 °K (2 °C) |
Keemis- temperatuur | 387 °K (114 °C) |
Tihedus | 1,021 g cm−3 |
Viskoossus | 0,876 cP |
Aluselisus(pKa) | 8,10 |
Happelisus(pKb) | 5,90 |
Aururõhk | 1 kP ( 30,7 °C juures) |
Struktuur | |
Molekulaarne kuju | kolmnurkne püramiid N juures |
Dipoolmoment | 1,85 D |
Termokeemia | |
Standardne entalpia | 50,63 kJ mol−1 |
Standardne entroopia | 121,52 J K−1 mol−1 D |
Lahustub hästi vees, metanoolis ja etanoolis, kuid lahustumatu mittepolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu näiteks benseenis ja tolueenis. Puhas hüdrasiin on väga toksiline ja ebastabiilne ühend. Hüdrasiine valmistatakse peamiselt ammooniumist, dimetüülamiinist, vesinikperoksiidist või naatriumhüpokloritist.[2] Looduslikult võib hüdrasiini väikestes kogustes leiduda ka mõnes taimes.[3]
Hüdrasiin ja selle derivaadid on leidnud väga laialdast kasutust näiteks rakettides, kosmoselaevades ja kosmoselennukites kütusena, boilerites veele lisatuna aitab see vähendada korrosiooni. Hüdrasiinidest valmistatakse põllumajanduskemikaale, ravimeid, vahtkumme ja plaste.[2]