Emajõgi
Eesti jõgi, voolab Peipsisse / From Wikipedia, the free encyclopedia
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, Võrtsjärvest Peipsi järve.[2]
See artikkel räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit Emajõgi (laul). "Embach" suunab siia, perekonnanime kohta vaata Embach (perekonnanimi). |
Emajõgi | |
---|---|
Emajõgi Tartus Supilinnas | |
Lähe | Võrtsjärv |
Suubub | Praagal Peipsi järve |
Valgla maad | Eesti, Läti |
Valgla pindala | 9628 km²[1] |
Pikkus | 99,3 km[1] |
Langus | 3,6 m |
Lang | 0,03 m/km |
Vooluhulk | 70,1 m³/s |
Parempoolsed lisajõed | Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Mõra jõgi |
Vasakpoolsed lisajõed | Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi |
Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus. Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Suurimad lisajõed on Pedja, Ahja (suurim lisajõgi), Elva, Amme ja Laeva jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja jõgi, Laeva jõgi ja Amme jõgi, parempoolsed Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mõra jõgi, Luutsna jõgi ja Kalli jõgi. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus.[2]
Emajõe laius on 20–145 m[viide?] ja pikkus 99,3 km, sellest Võrtsjärvest Tartuni jääb 57 km ja Tartust Peipsini 43 km. Veel 1927. aastal oli Emajõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud. Emajõgi on rahuliku vooluga, kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. See teeb jõe languks 3 cm/km.[3] Keskmine vooluhulk suudmes on 72 m3/s, selle poolest on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast Narva jõge.[2] Emajõgi on suudmes kuni 14 meetrit sügav.
Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse jõeni, on Tartus Laia tänava otsas asuva Vabadussilla koht. Seal asus ka vanim jõeületuskoht, mille juurde Tartu linn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.
Jõe ülem- ja alamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on vee all. Suurvee ajal esineb Tartu linnas ka üleujutusi. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.[2]
Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, kokku 102. Jõeloogetest on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse teel tekkinud arvukalt vanajõgesid üldpindalaga umbes 140 ha, neist 72 sisaldavad vett igal aastaajal. Enamik vanajõgedest jääb 35 km pikkusse lõiku Pedja jõe suudme ja Kärevere küla vahel.[2]
Suur-Emajõe soodid on jäänukid jõe endisest voolusängist laiemal jõelammil. Nimetati ka vanajõgi või koold, koolas. Enamus neist kandis veel oma nime[4], mis viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile jões omal ajal[5].