Estonia katastroof
Parvlaeva Estonia hukk 28. septembril 1994. aastal Läänemerel / From Wikipedia, the free encyclopedia
Estonia katastroof oli parvlaev Estonia hukk Läänemerel 28. septembril 1994. Estonia uppus liinireisil Tallinnast Stockholmi kella 0.55 ja 2.03 vahel (UTC +2). Laeval oli 989 inimest, neist päästeti 137 ja hukkus 852, leiti 95 hukkunu surnukehad.
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (September 2019) |
Estonia katastroof | |
Tühi Estonia päästepaat | |
Koht | Läänemeri |
---|---|
Kuupäev | 28. september 1994 |
Kellaaeg | 0.55–2.03 (UTC +2) |
Liik | laevahukk |
Hukkunuid | 852 |
Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° edelas). Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu pääses vesi autotekile ja ujutas selle üle.[1] Laeva vöörivisiir leiti ametivõimude teatel vrakist umbes miili kaugusel läänes, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E.[2] Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see oli 2002. aastani Rootsis Södertälje sadamas. Sealt viidi vöörivisiir Rootsi mereväebaasi Muskö saarel.[3]
Selle katastroofi põhjal muutis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon mitmeid reegleid. Nende seas seda, millised peavad olema visiiri kinnitused ja millised päästeparved. Kuigi ka varem oli esinenud arvukalt juhtumeid, kus visiiri kinnitused purunesid, siis neil juhtudel laevad ei uppunud, sest ramp pidas vastu. Kuna see informatsioon varem aga piisavalt ei levinud, siis ei osatud Estonia puhul kahtlustada liiga nõrku visiirikinnitusi.[4]
Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel.[5] Sügavus on laevahuku paigas 70–80 meetrit.