Maapinnalähedane geotermaalenergia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Maapinnalähedase geotermaalenergiana käsitletakse tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat energiat. Selles sügavuses on temperatuur liiga madal, et soojust kasutada otsekütteks või elektri tootmiseks. Ümbritseva energia ammutamiseks või talletamiseks rakendatakse maasoojussüsteeme.[1]
Soojuspumba vahendusel kogutakse ümbritsevast keskkonnast soojusenergiat, mis soojusvahetite ja kompressortehnika abil muudetakse kasulikuks soojuseks[2]. Soojusallikaks võib olla pinnas ja kivimid ning pinna-, põhja- või heitvesi. Protsessi eesmärgiks on soojusenergia kandmine ühest kohast teise. Ruumide kütmise eesmärgil transporditakse soojusenergia väljast sisse. Samas toimib süsteem ka vastupidi, võimaldades sedaviisi ruume jahutada[2].
Maapinnast 10–15 m allpool ei ole maa sisemus olulises sõltuvuses välistest klimaatilistest muutustest. Tänu inertsusele temperatuuri suhtes, on seal võimalik kogutud energiat hoiustada ning seda hiljem taas tarvitada. See annab võimaluse suvel talletatud soojusenergiat kasutada talvel kütmiseks ning suvel rakendada jahutamiseks külmal perioodil kogutud madalat temperatuuri.[3]
Temperatuur maa sees sõltub maapinna temperatuurist ja maasisese soojusvoo tihedusest. Eestis on pinnase temperatuur keskmiselt 6–8 °C. Soojusvoo tihedus muutub sügavuti, kuid kuni 200 m sügavuseni võib seda konstantseks lugeda. Seevastu kivimite soojusjuhtivus võib varieeruda mitu korda, olles Eesti settekivimites vahemikus 1–3 W/m/K. Kliimast tulenevalt valdavad siin süsteemid, millega võetakse keskkonnas akumuleerunud soojust kütte eesmärgil.[1] Levinuim lahendus on maakollektor, kus soojust kogutakse maasse horisontaalselt paigaldatud torustikuga. Populaarsust on kogumas ka puuraugud, kus süsteem on maasse paigaldatud vertikaalselt.[4]
Maasoojuspumbad hõlmavad laia valikut erinevatest süsteemidest, mille liigitamisel lähtutakse mitmetest iseloomustajatest:
- soojusallikas (maapinnas, vesi);
- soojusenergiat edasikandev meedium (gaas, vedelik);
- termodünaamiline tsükkel.[5]
Soojuspumpade puhul saab rääkida taastuvenergiast, millega kaasneb väiksem kasvuhoonegaaside emissioon ja suurem keskkonnasäästlikkus. Taastuvenergiate kasutamise edendamiseks ja propageerimiseks on loodud vastav direktiiv, mille rakendamiseks on valitsused käiku lasknud erinevad meetmed.[6] Hinnangute tegemiseks arvutatakse ka soojuspumpadel taastuvenergia osa kogu energiatoodangust. See leitakse järgmise valemi järgi:[5]
Eres=Eu(1-1/SPF);
kus Eu on hinnanguline pumba tarnitav kasulik soojusenergia ja SPF on hooaja keskmine soojustegur (seasonal performance factor).[5]