Muusikaline heli
From Wikipedia, the free encyclopedia
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus. Heli, millel selgelt eristatav helikõrgus puudub, nimetatakse müraks.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
Muusikaline heli |
Helirida |
Intervallid |
Helistik |
Akordid |
Noodikiri |
Tuleb teha vahet mõistete "muusikaline heli" ja "muusikas kasutatav heli" vahel, kuna muusikas kasutatakse kõiki võimalikke helisid.
Muusikalised helid koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Muusikalised helid jagunevad
- lihthelideks ehk lihttoonideks ehk puhastoonideks, mis koosnevad ainult ühest harmoonilisest võnkumisest
- x = a sin ω t
- liithelideks ehk liittoonideks, mis koosnevad paljudest erineva sageduse ja amplituudiga võnkumistest:
- x1 = a1 sin ω1t
- x2 = a2 sin ω2t
- x3 = a3 sin ω3t