Pelayo
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.
Tema päritolu on vaidluse all. Albelda kroonika järgi oli ta gooti (läänegooti) aadlik («XV. ITEM ORDO GOTORUM OBETENSIUM REGUM. Primum in Asturias Pelagius rg. in Canicas an. XVIIII. Iste, ut supra diximus, a Uittizzanc rege de Toleto expulsus Asturias ingressus.)[1] Alfonso III testament aastast 869[2], milles kuningas annetab presbüter Sisnandole Tenciana Santa María kiriku (Tiñana kihelkond, Siero vald), mille tema onu Alfonso II oli saanud oma vaarisa Pelayo valdustest, seostab Pelayot Astuuria keskosaga, mainimata siiski tema kodukohta.
Võiduga Covadonga lahingus peatas ta muslimite tungi põhja poole ja pani aluse rekonkistale, Pürenee poolsaare tagasivallutamisele mauridelt kristlaste poolt. Ta rajas esimese kristliku kuningriigi Pürenee poolsaarel pärast Umaijaadide kalifaadi edukat sissetungi Hispaaniasse aastatel 711–718 (uuematel arheoloogilistel andmetel võis Astuurias riik juba varem olla[3]). Pole tugevaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Pelayo tahtis taastada Läänegootide kuningriiki või tegutses usulistel motiividel.
Peamised allikad Pelayo elu ja tegevuse kohta on Astuuria kuningriigis 9. sajandi lõpus kirjutatud kaks ladinakeelset kroonikat – "Chronicon Albeldense" (Albelda kroonika) ja Alfonso III kroonika.