Pürokseenid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Pürokseenide üldine keemiline valem on A2B2[Si4O12], kus A on Ca, Na, Mg või Fe2+ ning B on Mg, Fe2+, Fe3+, Cr, Mn või Al. Osa ränist võib olla asendunud alumiiniumiga.
Pürokseenid on ahelsilikaadid, kus räni ja hapniku suhe on 1:3. Pürokseenid kuuluvad kas rombilisse (ortopürokseen) või monokliinsesse (klinopürokseen) süngooniasse. Enamasti on pürokseenid tumedad rohelist või musta värvi ning moodustavad prismalisi kristalle. Pürokseenidel on hea kahesuunaline lõhenevus. Lõhenevusjoontevaheline nurk on 87° ja 93°.
Pürokseenid on väga tavalised kivimimoodustajad, olles eriti rohkelt esindatud aluselistes ja ultraaluselistes kivimites. Basalt ja teised ränivaesed tardkivimid on musta värvi just pürokseenide tõttu. Peale tardkivimite on pürokseenid levinud ka regionaal- ja kontaktmoonde kivimeis.
Pürokseenidega sarnanevad lintsilikaadid amfiboolid. Pürokseenidest erinevad nad selle poolest, et struktuurselt ei koosne nad mitte ühest, vaid kahest omavahel paardunud räni tetraeedrite ahelast, ning lisaks kuulub nende struktuuri hüdroksüülrühm, mida pürokseenidel ei ole.