Siimon Kananaios
From Wikipedia, the free encyclopedia
Siimon Kananaios (Mt 10:4, Mk 3:18), tuntud ka kui seloot Siimon, Siimon Selootes (Lk 6:15, Ap 1:13) või õigeusu kiriku püha Siimon Innukas, oli üks Jeesuse Kristuse kaheteistkümnest jüngrist. Siimon Kananaiost tuleb eristada Kristuse vennast Siimonist ja Siimon Peetrusest.
Siimonit on mainitud sünoptilistes evangeeliumites ja Apostlite tegude jüngrite loetelus. Nendes Uue Testamendi kirjalikes allikates ei ole välja toodud täpsustavaid detaile, mistõttu on ajaloolise tõenäosuse kontekstis Siimonist väga keeruline rääkida. Arvatakse, et ta oli pärit Kaanast või Galliast.[1]
Siimoni lisanimi Selootes (Zelotes) tuleb mõningate tõlgenduste kohaselt sõnast zealot ja tähendab 'suurt innukust ja püüdlemist'.[2][3][4] Teiste tõlgenduste kohaselt ei ole Kananaiose puhul tegemist perekonnanimega ega Selootese puhul tegemist lisanimega, vaid Kananaios tähendab heebrea keeles 'vabadusvõitlejat', 'selooti'.[5] Seloodid olid võitlusliku kallakuga Rooma-vastane puristlik sekt, kes alustasid tegevust 4. sajandil eKr ja kes tegelesid aktiivselt uue messia saabumise ootamisega.[2][6]