Stefani-Boltzmanni seadus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Stefani-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri T neljanda astmega:
Võrdetegurit kutsutakse Stefani-Boltzmanni konstandiks.
Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefani-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb
- ,
kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja h on Plancki konstant.
Keha, mis ei neela kogu talle langevat valgust, kiirgab vähem energiat kui must keha. Sellist keha iseloomustab keha kiirgamisvõime ehk emissiivsus .[1] Kui kiirgamisvõime ei sõltu kehale langeva valguse lainepikkusest (), siis nimetatakse keha ka halliks kehaks ja keha soojuskiirguse intensiivsus ühikulise pindala kohta avaldub kaudu:
Kogu keha soojuskiirguse võimsuse saab leida, korrutades eelneva keha pindalaga :