Tarja Halonen
Soome Vabariigi president ja poliitik / From Wikipedia, the free encyclopedia
Tarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1. märtsini 2012. Ta oli Soome esimene naispresident.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2012) |
Tarja Halonen | |
---|---|
11. Soome president | |
Ametiaeg 1. märts 2000 – 1. märts 2012 | |
Eelnev | Martti Ahtisaari |
Järgnev | Sauli Niinistö |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
24. detsember 1943 (80-aastane) Helsingi, Soome |
Erakond | Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei |
Alma mater | Helsingi Ülikool |
Autogramm |
Tarja Halonen on hariduselt jurist. Ta astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastatel 1977–1996 oli ta Helsingi linnanõukogu saadik, 1979–2000 Soome parlamendi liige. Aastatel 1987–1990 oli ta teine minister sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumis, 1989–1991 Põhjamaade koostöö minister, 1990–1991 justiitsminister ning 1995–2000 välisminister.
Tema välisministriks oleku ajal astus Soome Euroopa Liitu ja 1999. aasta teisel poolel oli Soome esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.
26. augustil 2000 sõlmis Halonen pärast 15 aastat kestnud suhet abielu Pentti Arajärviga. Tseremoonia oli ilmalik ning selle juures viibisid tunnistajatena Haloneni täiskasvanud tütar Anna ja Arajärvi täiskasvanud poeg Esko.
1. detsembril 2004 promoveeriti Halonen Eesti emakeelse ülikooli 85. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli audoktoriks.[1]
2005. aastal külastas Tarja Halonen Saaremaad ja istutas koos Lennart Merega Kaali kraatri juurde presidentide tamme[küsitav].[viide?]
Ta kandideeris 2006. aasta Soome presidendivalimistel teiseks ametiajaks ja võitis valimised, kogudes esimeses voorus 46,3% ja teises voorus Sauli Niinistö vastu 51,8% häältest. [viide?]
Halonen oskab eesti, inglise ja rootsi keelt.[viide?]
1960. aastatel lahkus Halonen Soome Evangeelsest Luterlikust Kirikust, kuhu kuulub enamik soomlasi, protestiks kirikuliikmete maksustamise põhimõtete vastu ja kiriku naisvaimulike vastase seisukoha tõttu. Tänapäeval tunnustab Soome Evangeelne Luterlik Kirik naisigi vaimulikena ja Halonen on teatanud, et tal pole isiklikku põhjust, miks ta ei võiks kirikusse naasta, kuid ta eelistab seda mitte teha, sest seda võidaks valesti mõista.[viide?]