Värvitoon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Värvitoon on värvi omadus, mis annab värvusele tema koha spektris, määratleb värviperekonna ja on kirjeldatav värvinimetusega ( näiteks punane, kollane, roheline, sinine või mõni vahekategooria). Värvitoon on otseselt seotud valguse lainepikkusega[1]. Värvitoon on kolmemõõtmelistes värvisüsteemides üks värvi põhikarakteristikutest (inglise keeles hue, saksa keeles Farbton). Värvitooni segusid akromaatiliste värvidega (valge, musta või halliga) nimetatakse värviteoorias värvivarjunditeks.
Kõnekeeles, erinevalt värviteooriast, tähendab sõna värvitoon teistest värvidest eristuvana tajutavat värvi[2], nüanss ja varjund on sellega peaaegu sünonüümsed[3][4].