Leivu kiil
From Wikipedia, the free encyclopedia
Leivu kiil (ka leivu murrõq, leivu murrak) om lõunõeesti keelerühmä kiil, midä kõnõldi Lätin Koivaliina, Alamõisa (Lejasciems) ja Aluliina vaihõl nn Leivu keelesaarõ pääl.
Leivu kiil | |
Kõnõldas | Läti |
Kõnõlõjit | 0 |
Ammõtlinõ kiil | olõ-õiq |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | Uurali keeleq |
Keelerühmäq | õdagumeresoomõ keeleq |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | - |
ISO 639-3 | - |
Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om leivu kiilt peet võro keelesaarõs Lätin. Soomõ keeleuurja Kallio Petri perrä om leivu kiil eräle kiil lõunõeesti keelerühmän.
Kõgõ kavvõmb püssü leivu kiil alalõ Ilsnä vallan Paikna külän.[1]
Leivu kiil om kõvva läti keele mõotuisi saanuq ja tal om ütisüisi liivi keelegaq. Leivu keelesaart peetäs umaaolidsõ lõunõeesti keeleala osas ja edimädses keeles, miä lõunõeesti keelealast lakja läts. Tuu põhjusõs peetäs läti keele levimist, miä leivu keele muust lõunõeesti keelest ärq lahut'.[2]