kohane

Estonian

Etymology

From koht +‎ -ne.

Adjective

kohane (genitive kohase, partitive kohast, comparative kohasem, superlative kõige kohasem)

1. suitable, right, appropriate, relevant

Declension

Declension of kohane (ÕS type 10/soolane, no gradation)
		singular	plural
nominative		kohane	kohased
accusative	nom.
	gen.	kohase
genitive			kohaste
partitive		kohast	kohaseid
illative		kohasesse	kohastesse kohaseisse
inessive		kohases	kohastes kohaseis
elative		kohasest	kohastest kohaseist
allative		kohasele	kohastele kohaseile
adessive		kohasel	kohastel kohaseil
ablative		kohaselt	kohastelt kohaseilt
translative		kohaseks	kohasteks kohaseiks
terminative		kohaseni	kohasteni
essive		kohasena	kohastena
abessive		kohaseta	kohasteta
comitative		kohasega	kohastega

Derived terms

• asjakohane

Verb

kohane

1. inflection of kohanema:
   1. present indicative connegative
   2. second-person singular present imperative

Further reading

• “kohane”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “kohane”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• kohane in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)