kuullõ

Votic

Pronunciation

• (Luutsa, Liivtšülä) IPA^(key): /ˈkuːlːɑ/, [ˈkuːɫːə̠]
• Rhymes: -uːlːɑ
• Hyphenation: kuul‧lõ

Etymology 1

From Proto-Finnic *kuuldak, from Proto-Uralic *kuwle-.

Verb

kuullõ

1. to hear

Inflection

Conjugation of kuullõ (type V-3/tullõ, no gradation)
Indicative
Present			Perfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kuulõn	en kuulõ	1st singular	õõn kuullu	en õõ kuullu
2nd singular	kuulõd	ed kuulõ	2nd singular	õõd kuullu	ed õõ kuullu
3rd singular	kuulõb	eb kuulõ	3rd singular	on kuullu	eb õõ kuullu
1st plural	kuulõmmõ	emmä kuulõ	1st plural	õõmmõ kuullu	emmä õõ kuullu
2nd plural	kuulõttõ	että kuulõ	2nd plural	õõttõ kuullu	että õõ kuullu
3rd plural	kuulla	eväd kuulõ	3rd plural	õlla kuultu	eväd õõ kuultu
impersonal	kuulla	eväd kuulõ	impersonal	õlla kuultu	eväd õõ kuultu
Imperfect			Pluperfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kuulin	en kuullu	1st singular	õlin kuullu	—
2nd singular	kuulid	ed kuullu	2nd singular	õlid kuullu	—
3rd singular	kuuli	eb kuullu	3rd singular	õli kuullu	—
1st plural	kuulimmõ	emmä kuullu	1st plural	õlimmõ kuullu	—
2nd plural	kuulittõ	että kuullu	2nd plural	õlittõ kuullu	—
3rd plural	kuulti	eväd kuultu	3rd plural	õlti kuultu	—
impersonal	kuulti	eväd kuultu	impersonal	õlti kuultu	—
Conditional
Present			Perfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kuulõizin	en kuulõizʹ	1st singular	õllõizin kuullu	en õllõizʹ kuullu
2nd singular	kuulõizid	ed kuulõizʹ	2nd singular	õllõizid kuullu	ed õllõizʹ kuullu
3rd singular	kuulõizʹ	eb kuulõizʹ	3rd singular	õllõizʹ kuullu	eb õllõizʹ kuullu
1st plural	kuulõizimmõ	emmä kuulõizʹ	1st plural	õllõizimmõ kuullu	emmä õllõizʹ kuullu
2nd plural	kuulõizittõ	että kuulõizʹ	2nd plural	õllõizittõ kuullu	että õllõizʹ kuullu
3rd plural	kuultaizʹ	eväd kuultaizʹ	3rd plural	õltaizʹ kuultu	eväd õltaizʹ kuultu
impersonal	kuultaizʹ	eväd kuultaizʹ	impersonal	õltaizʹ kuultu	eväd õltaizʹ kuultu
Imperative
Present
	positive	negative
1st singular	—	—
2nd singular	kuulõ	elä kuulõ
3rd singular	kuulko1)	elko kuulko1)
1st plural	—	—
2nd plural	kuulka	elka kuulka
3rd plural	kuulkod1)	—
impersonal	—	—
Nominal forms
Infinitives			Participles
				active	passive
1st		kuullõ	present	kuulõjõ2)	—
2nd	illative	kuulõma	past	kuullu	kuultu
	inessive	kuulõmõz	1) using la is more common 2) also used as the agent noun
	elative	kuulõmõssõ
	abessive	kuulõmõttõ

Etymology 2

Noun

kuullõ

1. adessive singular of kuu

References

• Hallap, V.; Adler, E.; Grünberg, S.; Leppik, M. (2012), “kuulla”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn