Aleksandr Borodin

Aleksandr Porfirjevitš Borodin (vene Александр Порфирьевич Бородин; 12. november 1833 – 27. veebruar 1887) oli vene keemik ja helilooja.

Aleksandr Borodin
Aleksandr Borodin 1865. aastal
Sünniaeg	31. oktoober 1833 (Juliuse kalendris) Peterburi
Surmaaeg	15. veebruar 1887 (Juliuse kalendris) (53-aastaselt) Peterburi
Matmispaik	Tihvini kalmistu
Alma mater	Kirurgilise Meditsiini Akadeemia
Amet	klassikalise muusika helilooja, keemik, arst, ooperihelilooja
Teosed	Vürst Igor

Elulugu

Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (prantsuse, itaalia keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tšellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-aastaselt läks õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-aastaselt oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud, sai keemiaprofessoriks ja liitus Balakirevi ringiga. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane põhitöö, kuid muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks. Maailmatuntud helilooja. Teoseid kirjutas vähe, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, kaks sümfooniat, kümmekond laule, keelpillikvartette.

Helilooming

Tähtsamad teosed

• 1867 "Sümfoonia nr 1"
• 1876 "Sümfoonia nr 2"
• 1879 "Keelpillikvartett nr 1"
• 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides"
• 1881 "Keelpillikvartett nr 2"
• 1886 "Sümfoonia nr 3"
• 1887 ooper "Vürst Igor"

Loomingu iseloomustus

Aleksandr Borodini looming ei ole suur, kuid see-eest väärtuslik. Muusika kõlab rahvuslikult ja võimsalt. Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased ("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.