August von Mackensen
From Wikipedia, the free encyclopedia
Anton Ludwig August von Mackensen (6 detsember 1849 – 8. november 1945), sündides August Mackensen, oli Saksa sõdur ja välimarssal, Saksa üks edukamaid ja kuulsamaid väejuhte Esimese maailmasõja ajal.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Quick Facts Täisnimi, Hüüdnimi ...
August von Mackensen | |
---|---|
Täisnimi | Anton Ludwig August von Mackensen |
Hüüdnimi |
"Viimane husaar" "Viimane preislane" |
Sünniaeg |
6. detsember 1849 Haus Leipnitz, Saksimaa provints, Preisi kuningriik |
Surmaaeg |
8. november 1945 (95-aastaselt) Habighorst, Hannoveri provints, Saksamaa[1] |
Truudusvanne | |
Teenistus | Saksa keiserlik armee |
Teenistusaeg | 1869–1920 |
Auaste | Generalfeldmarschall |
Juhtinud | Väegrupp Mackensen |
Sõjad/lahingud |
Saksa-Prantsuse sõda Esimene maailmasõda |
Autasud |
Raudristi Suurrist Pour le Mérite tammelehtedega Musta kotka orden |
Abikaasa |
Dorothea von Horn Leonie von der Osten |
Autogramm |
Close
Pärast vaherahu sõlmimist oli Mackensen aastaid interneeritud. Ta läks 1920. aastal armeest pensionile ja sai 1933. aastal Hermann Göringi abil Preisi riiginõunikuks. Mackensen, pigem rahvuslane kui rahvussotsialist, esines sageli oma endise keiserliku Saksa husaarivormiga natside üritustel ja oli nii üheks peamiseks Teise Riigi ja Kolmanda Riigi integratsiooni sümboliks. Tema tuntuim hüüdnimi on "Viimane husaar", teda on kutsutud ka "Viimaseks preislaseks" ja "Viimaseks monarhiks".[2]