Balti sõjaväeringkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Balti sõjaväeringkond ( vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Balti Erisõjaväeringkond Прибалтийский Особый военный округ vene keeles | |
---|---|
Tegev | 1940–1941 |
Riik | NSV Liit |
Kuuluvus | Punaarmee |
Ülemad | |
Praegune ülem |
- kindralpolkovnik, Aleksander Loktionov kindralpolkovnik, Fjodor Kuznetsov |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Balti sõjaväeringkond moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 6. juuli 1940 otsusega № 1193—464СС ja NSV Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko 11. juuli 1940 käsuga nr 0141, milles tehti ülesandeks 31. juuliks 1940 moodustada NSV Liiduga liidetud (!) territooriumitest – Balti sõjaväeringkond Leedu, Läti ja Kalinini oblasti läänerajoonide territooriumile, Eesti territoorium aga liideti Leningradi sõjaväeringkonda.
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsuga (НКО nr 0190) 17. augustil 1940 liideti Balti sõjaväeringkonda ka Eesti territoorium ning piirkond nimetati ümber juba Balti Erisõjaväeringkonnaks (vene ПрибОВО – Прибалтийский Особый военный округ).[1]
Seoses sellega, et pärast Saksa Riigi – Poola ja Nõukogude–Poola sõdasid 1939. aastal ning pärast Saksa ja Nõukogude vägede Poola okupeerimist tekkis Punaarmee ja Wehrmachti väeosade vahel otsene kontakt.
Veebruaris 1941 tegid marssalid Georgi Žukov ja Boriss Šapošnikov Stalinile ettepaneku muuta piiriäärsed sõjaväeringkonnad rinneteks. 19. veebruaril 1941 kirjutas Stalin alla korraldusele, mille alusel loodi Nõukogude Liidu loodepiirile viis rinnet. ÜK(b)P KK Poliitbüroo kinnitas selle otsuse 21. juunil 1941 toimunud salajasel istungil, kaasa arvatud Balti sõjaväeringkonna nimetuse muutmisest.[2][3]
- Balti Erisõjaväeringkond (vene ПРИБОВО – Прибалтийский Особый военный округ) nimetati 22. juunil 1941 Looderindeks (vene Северо-Западный фронт, Северо-Западный фронт (Великая Отечественная война).
Viie rinde nimed figureerivad arhiividokumentides veebruarist 1941. Samal ajal said läänepiiri äärsed sõjaväeringkonnad korralduse hakata piiri ääres välja ehitama ja komplekteerima rinnete komandopunkte[4][5]. 14.–16. juunini 1941 said kõik piiriäärsete rinnete väed korralduse nihkuda varjatult vahetult riigipiirile Saksamaaga[6].