Bema
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bema (vanakreeka βῆμα 'platvorm' või 'aste'[1]) on varakristlikus kirikuhoones, samuti idakristluse pühakodades ruumi idapooses osas asuv mõneastmeline kõrgendik. Õigeusu kirikuis paikneb sellel vaid vaimulikkonnale mõeldud ruumiosa, mis on eraldatud kiriku ülejäänud osast barjääri või ikonostaasiga[2].
Bema'ks nimetatakse arhitektuuris üldisemalt ka apsiidile eelnevat idapoolseimat ruumiosa bütsantsi ristkuppelkirikutes ja varakristlikes basiilikates.