Bergamott

Bergamott ehk bergamott-sidrun on bergamotipuu (Citrus bergamia või Citrus aurantium ssp. bergamia) vili, väike hapu kuldkollase koorega tsitrusvili.

Morfoloogia

Nii nagu teisedki tsitruselised on ka bergamott pomerantsvili ehk hesperiid, botaaniliselt mari. Bergamott sarnaneb sidruniga, kuid on pirnikujuline, sageli väikese näsaga. Viljaliha on roheline ning liiga hapu ja kibe, et seda süüa.

Kasvatamine

Tänapäeval kasvatatakse seda põhiliselt Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias.

Kasutamine

Värskelt tarbimiseks bergamott ei sobi, seda kasutatakse hästilõhnava bergamotiõli tootmiseks. Viljakoortest pressitud mee värvi, roheline või kollakasroheline õli on nõrgalt vürtsika, sidrunit ja lavendlit meenutava lõhnaga.

Saadud õli kasutatakse spetsiaalse bergamotilikööri valmistamiseks, samuti maiustuste ja jookide aromatiseerimiseks. Prantsusmaal valmistatakse juba 1850. aastast bergamotilõhnalist suhkrut. Bergamotiõli kasutatakse ka mitmesuguste suu limaskesta, naha-, hingamis- ja kuseteede infektsioonide korral. Bergamotiõliga maitsestatakse teepõõsalehti, mida kaubastatakse näiteks teena Earl Grey Tea. Õlist valmistatakse veel odekolonni, tualettvett ja kosmeetikavahendeid. Bergamotiõli kuulub näiteks ka mitme Gucci lõhnaõli ja -vee koostisse.^[1]

Nagu teistestki tsitruselistest valmistatakse bergamott-sidruni koorest ka sukaadi.

Nimetus

Bergamoti nimetus viitab tema päritolule Hispaaniast Berga linnast, kuhu Kolumbus ta Kanaari saartelt kaasa tõi. Teise versiooni järgi on nimetus tulnud Itaalias Lombardia maakonnas asuva Bergamo linna järgi. Just selles linnas hakati maailmas esimesena müüma bergamotiõli^[1].

Viited

1. Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Tallinn: Valgus, 2005, lk 216