Suguvõsa rajajaks oli keisrinna Katariina II ja tema armukese vürst Grigori Orlovi vallaslaps Aleksei Grigorjevitš Bobrinski (1762−1813). Kui alguses oli tema perekonnanimeks Romanov, siis hiljem sai ta talle läänistatud Tuula kubermangu Bobriki mõisa järgi nimeks Bobrinski. 1796. aastal anti talle Venemaa keisririigi krahvi tiitel.[1] Tema järeltulijad kuulusid Venemaa kõrgaadli hulka ja neist võrsus mitmeid kõrgeid sõjaväelasi ja riigitegelasi, sealhulgas kolm ministrit. Aleksei kolmest pojast hargnenud suguvõsaliinidest on alles kaks vanemat; noorem haru kustus meesliinis 1938. aastal. Pärast 1917. aasta sündmusi emigreerusid Bobrinskid enamjaolt välismaale, tänapäeval elavad nad Prantsusmaal ja USA-s. Venemaale jäänud suguvõsaliikmetest langesid paljud repressioonide ohvriks. Praegu elavad Venemaal zooloogiaprofessor krahv Nikolai Aleksejevitš Bobrinski (1890−1964) järeltulijad.
Aleksei Bobrinski võeti esmalt Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Pärast matrikli taastamist immatrikuleeriti ta 12. jaanuaril (vkj) 1797Liivimaa rüütelkonnamatriklisse.[1] Lisaks sellele olid Bobrinskid kantud Moskva (1854), Peterburi ja Tuula kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.
Krahv Aleksei Aleksejevitš Bobrinski (1800−1868), staabirittmeister, salanõunik, tallmeister, nimekas põllumees, suhkruvabrikant, mõisaomanik
Krahv Vassili Aleksejevitš Bobrinski (1804−1874), Tuula kubermangu aadlimarssal
Krahv Aleksandr Aleksejevitš Bobrinski (1823−1903), salanõunik, ülemõuemeister, Peterburi tsiviilkuberner, Riiginõukogu liige, nimekas genealoog, suurmaavaldaja
Krahv Aleksei Vassiljevitš Bobrinski (1831−1888), tõeline riiginõunik, jäägermeister, Moskva kubermangu aadlimarssal, Riiginõukogu liige, mõisaomanik
Krahv Aleksei Aleksandrovitš Bobrinski (1852−1927), tõeline riiginõunik, ülemõuemeister, Riiginõukogu liige, Venemaa põllumajandusminister, nimekas arheoloog
Krahv Andrei Aleksandrovitš Bobrinski (1859−1930), tõeline riiginõunik, kammerhärra, Peterburi õpperingkonna kuraator, Riiginõukogu liige
Krahv Aleksei Aleksejevitš Bobrinski (1861−1938), etnograaf, entnoloog, arheoloog, mõisaomanik
Krahv Georgi Aleksandrovitš Bobrinski (1863−1928), jalaväekindral, kindraladjutant, Galiitsia ajutine sõjakindralkuberner
Krahv Vladimir Aleksejevitš Bobrinski (1867−1927), porutšik, maakonna aadlimarssal, rahukohtunik, Riigiduuma liige ja aseesimees, mõisaomanik
Krahv Nikolai Aleksejevitš Bobrinski (1890−1964), kapten, loodusteaduse doktor, zooloogiaprofessor
Krahv Georgi Vladimirovitš Bobrinski (1901−1985), Chicago ülikooli professor, humanitaarteaduskonna dekaan, keeleteadlane
Krahv Pjotr Aleksandrovitš Bobrinski (1918−1962), porutšik, ajakirjanik, luuletaja, proosakirjanik
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 36.
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 36.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVII. Nachträge. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2008. Lk 99.
Бобринский, Алексей Александрович. Родословная графов Бобринских. 3. trükk. Смела, 1901 .
Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 173-174 .
Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 3-6 .
Студенкин, Г. И. Родословие графов Бобринских. СПб.: Губ. тип., 1889 .